piima ehk toitu elu alguspäevadel. Piimaveistel oleneb udara ehitusest ka piimajõudlus. Udarat hinnatakse esiteks suuruse ja näärmekuse järgi. Veistel eelistatakse suurt näärmekat udarat. Teiseks hinnatakse udarat kuju, asetuse ja veerandite võrdsuse ning sümmeetrilisuse järgi. Kolmandaks hinnatakse udarat nisade sobivuse järgi masinalüpsiks. Nisasid hinnatakse pikkuse, jämeduse, kuju, sidekoe arenemise ja asetuse järgi. Veel hinnatakse udara juures piimasooni--nahaaluseid kõhuveene. Kompimise teel hinnatakse nende jämedust ja loogelisust. Arvatakse, et jämedad ja loogelised piimasooned on hea lüpsilehma tunnus, kuna see näitab udara verevarustust. 2.10.1 Piimalehmade udar Piimalehmadel peab olema suur, näärmekas, normaalse asetusega, mitterippuv, võrdsete ja sümmeetriliselt asetsevate udaraveeranditega vannikujuline udar 6-10 cm pikkuste ja 22-26 mm läbimõõduga silinderjate nisadega. Udara
idioblaste, mitmesugused mahutid ja käigud. Lülilised piimasooned on pikad torujad kanalid, mis tekivad sarnaselt trahheedele või sõeltorudele: rakud liituvad otstest ja otsmised rakukestad hävivad. Kui piimasoonte vahel esinevad anastomoosid ehk ühendused, moodustub kanalite võrgustik. See on iseloomulik näiteks korvõieliste alamsugukonnale keelõielised (Liguliflorae, joonis) ja magunatele (Papaver). Anastomoosideta piimasooni esineb näiteks perekondades kassitapp (Convolvulus), lauk (Allium) ja vereurmarohi (Chelidonium). Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast, torujast rakust. Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Harunevad lülitud piimasooned on perekondades igihali (Vinca), nõges (Urtica), kanep (Cannabis); harunematud esinevad perekondades piimalill (Euphorbia, joonis), oleander (Nerium), viigipuu (Ficus) jt
annaabi.ee 
