Valmistajaks oli M. Dufour Chambery'st. Suurema tähelepanu osaliseks said kompvekid alles siis, kui trühvlid avalikustati Prestat'i sokolaadipoes Londonis, alles aastal 1902.. Sealses poes müüakse ikka veel originaal retsepti järgi valmistatud ,,Napoleon III" trühvleid. Praegu on säilinud kolm peamist sokolaadi trühvlite tüüpi: Ameerika, Euroopa ja Sveitsi. Ameerika: trühvlid on pool-munaja kujulised, sokolaadiglasuuriga. Kommimass on valmistatud tumedast või piimasokolaadist, millele on lisatud võid. Mõnikord ka kookoseõli. Selline retsept pärineb 1980. keskelt. Kanada variant Ameerika trühvlist: tuntud kui ,,Harvey trühvel". Sokolaadimassile on lisatud täisteraküpsise puru ja maapähklivõid. Sulatatud mass on valatud kapslisse. Euroopa: mass on valmistatud siirupist, millele on lisatud kakaopulber, piimapulber ja õli. Mass peab muutuma vee taoliseks. Sveits: mass on valmistatud sulatatud sokolaadist, koorekreemist ja sulatatud võist
midagi juurde ei anna. Veinine bukett peaks tulema vaid vaatidest, kus on varem hoitud erinevaid veine - serrit, portveini, madeirat jt. Samas võivad need nüansid pärineda paljudest teistestki allikatest - näiteks tammepuidust - me lihtsalt tajume ja kirjeldame neid kui veiniseid. Veinine bukett jaguneb sokolaadiseks, pähkliseks ja serriseks (veiniseks). Sokolaadi nüansid on seotud puiduga, peale selle koore, või ja kõikvõimalike sokolaadidega, alates piimasokolaadist kuni kakaopulbrini. Pähklised nüansid, mis enamasti tekivad viski kokkupuutel tammepuiduga ning on üldjuhul väga meeldivad, meenutavad mandleid, martsipani, Kreeka pähklit, pralineed, kookospähklit, küünlavaha ning ka mitmeid õlisid. Veininüansid võivad lisaks mainitud serri, portveini ja madeirale olla ka näiteks Sauternes või Tokaji. Siia võivad lisanduda ka paljud puuviljad, nagu pirnid, ploomid, datlid, viigimarjad ja rosinad, ehkki need
annaabi.ee 
