Viisid: 1) käsilüps; 2) masinlüps; 3) robotlüps. Masinlüps: jaguneb omakorda kannu ja torusselüpsiks. Kannulüps: piim voolab lüpsiaparaadi pikast piimavoolikust kannu, mis toimub vahemahutina ja mida tühjendatakse kas iga lüpsi järel või kannu täitmisel. Seepärast sobib kannulüps hästi väikeste karjade puhul. Torusselüps: piim lüpstakse sõimevõre kohal paikneva vaakumtoruga paralleelselt kulgevasse piimaatorusse. Piimatorust imetakse piim piimaruumi kogurisse, kus koguri põhjas oleva otsiku kaudu pumbatakse piim vaakumi alt välja ja suunatakse piimatanki. Torusselüpsi rakendatakse suuremates lautades, kus piimaruum asub lehma asemest suhteliselt kaugel. Robotlüps: automaatsüsteem, kus inimesel ei tarvitse enam osaleda tootmisahela aktiivse osana ning tema rolliks jääb tootmise üldine juhtimine. Karja optimaalse suuruse määrab lüpsiroboti jõudlus, mis olenevalt tüübist, on umbes 6090 lüpsilehma ööpäevas. 23
Erinevuseks on vaid lüpsikannu puudumine, sest piim juhitakse nisadest voolikute kaudu otse piimatorustikku. Sealt aga imetakse piim vaakumi abil piimaruumis asuvasse mahutisse, kus ta kurnatakse ja jahutatakse. Torusselüpsil saadakse puhtam piim kui kannulüpsil, sest piim ei puutu kokku laudalõhnaga, ka vähenevad muud saastumisvõimalused. Torusselüpsil on tublisti kergem ka lüpsjate tõõ, sest piim transporditakse laudast kaudu piimaruumi ilma lüpsja abita. Torusselüpsi puudus on pika lüpsitorustiku olemasolu, torude liitekohtade ebatihedus ja piima äravoolutorustiku paiknemine enamasti lauda lae all, kuhu piima imemiseks kulub rohkesti vaakumit. 3. Lüpsiplatsidel lüpsmine on mugavam, lüpsja asub süvendis, seal pole vaja lehma alla kükitada, kuid töö on pidev ja pingeline, ilma vaheaegadata. Piim saadakse puhtam, sest plats hoitakse pidevalt puhas