midagi pistmist geneetilise pärilikkusega. (a) ruumilise läheduse efekt - tänu kaaslastele puutub isend teatud objektidega lihtsalt sagedamini kokku ja õpib neid seetõttu kiiremini ise kasutama, N: ruumiline lähedus: rotid õppisid ühte toitu eelistama, sest esimene grupp sai ainult seda, vahetati loomi välja aga need nägid et söödi asja A ja loobusid B-st.. (b) imiteerimine ehk jäljendamine – isend kopeerib teise isendi pealt mingi motoorse tegevusmustri, N: piimapudelite avamise oskus Suurbritannias sini- ja rasvatihastel. 6.KÄITUMISE EVOLUTSIOON. Probleem käitumise evolutsiooni uurimisega, peamised uurimisküsimused. Käitumine ei jäta endast maha mingisuguseid uuritavad jälgi minevikust. Enamjaolt tulgeb tugineda tänapäeva loomadele. Peamised küsimused: (a) kas käitumisel on piisav geneetiline tagapõhi, et bioloogiline evolutsioon saaks üldse toimuda? (b) millised on käitumise evolutsiooni mehhanismid
vms), saades teada, et energiarikas toit paikneb sellise objekti kesta sees peidus; • imiteerimine ehk jäljendamine. Sellisel puhul kopeerib naiivne isend mingi motoorse tegevusmustri otse kogenud isendi pealt. Sotsiaalse õppimise all kitsas tähenduses mõistetakse tavaliselt just sellist jäljendamist. Sellise mehhanismi näitena võib tuua linnulaulu dialekti õppimise. Klassikaliseks sotsiaalse õppimise näiteks loomadel peetakse piimapudelite avamise oskuse levikut sini- ja rasvatihastel Suurbritannias ja Hollandis 20. sajandi I poolel. Mitmete vastavate uuringute kokkuvõttena on tänapäevaks selgunud, et • sotsiaalne õppimine laias tähenduses (peamiselt abistatud iseõppimise teel) on paljude loomaliikide puhul tavaline • sotsiaalne õppimine kitsamas mõistes ehk imiteerimine tundub loomadel olevat suhteliselt haruldane, kindlalt tõendatud
annaabi.ee 
