Televiisor tuleb uuesti meelde, vaatab seda, räägib omaette "issi" ja "õpa." Ema võtab L sülle, kallistab, samal ajal noomides: "sa ei ole nii tita." L kordab: "ei ole tita." Ta on süles rahulik. Mõne minuti pärast pannakse L jälle sängi, kus hakkab uuesti rabelema, kisades: "ei tee!" Ema lülitab televiisori kinni, järgneb kõvahäälne nutt. Ema heidab lapsevoodi kõrval olevasse voodisse, L on väga vihane ja jonnakas. Ta nutab, seisab ja tammub voodis. Ema tõuseb, ulatab piimapudeli. L on istulikil, ütleb: "mõmmile ka." Seejärel asetab pudeli mängulooma kõrvale. Ema paneb L pea padjale ja tõmbab teki peale. Järgneb vaikus. Äkitselt kostub: "emme?" Ema tuleb ja teeb pai. L haarab 1 mängukaru kõrvalt piimapudeli, sööb natuke ja samal ajal siputab jalgadega õhus. Jalad ja käsi koos pudeliga vajuvad. L jääb magama. Kell on 13.48. Vaatlus kestis 48 minutit.
"vaadake kloun!" bruno leidis oma kaisukaru jaoks uhke piraadimtsi ning musta silmaklapi. bruno ja tema karu lksid piraatide laevaga merd sitma! "on aeg koristama hakata!" kuulsid kki jnesed kedagi hikavat. see oli petaja liisa, kes oma tamburiini pristas. aga kasparil polnud ldsegi tahtmist koristada... "urrrrrrr!" "vaikust, jnesed!" snas petaja liisa. "kaspar, vta parukas peast ja pane ilusti ra. on hommikusgi aeg." vikesed jneselapsed vtsid laua mber istet ja petaja liisa jagas igahele piimapudeli ning kpsiseid. klass muutus ruttu rahulikuks. kuuldus ainult, kuidas jneselapsed vaikselt jooki luristasid ja kpsiseid kitsesid. petaja liisa uuris korrapidajate nimekirja. "kati, tna on sinu kord laud lapiga le phkida. janno, sina korjad pudelid kokku. kaspar polnud veel smist lpetanud "sellest pole midagi," tles petaja liisa. "s rahulikult lpuni ning korista prast ise oma pudel ja kpsisepuru. siis tule meie juurde." aga mida tegi kaspar,kui ta oli smise lpetanud?
muudatusega, kui geenide endi muutusega. Seda tõestab ka hübriidide "topeltkohastumus" - enamus annab hübriide erinevatele oludele kohastunud sama liigi taimega ja järeltulija on sageli "kohanenud" kahele eri keskkonnale. Võime õppida on ka kohanemine. Eriti oluliselt on see võime arenenud inimesel. Pole sugugi selge, kuidas on see võime arenenud loomadel - seda kiputakse pigem alahindama. Need linnud, kes õppisid Inglismaal nokkima katki trepile pandud piimapudeli korke - see on kindlasti kohanemine muutunud tingimustega. Samas - pole selge, miks mõned linnuliigid, olles "teoreetiliselt" juba suguküpsed, hakkavad paarituma alles vanuses kolm aastat: kas pole siin tegemist vajadusega esmalt paremini õppida tundma maailma, et olla targem siis, kui tuleb hoolitseda järeltulijate eest? Kaudseks kinnituseks on teatav võrdlus - sama areaali linnud, kes hakkavad paarituma juba teisel aastal, suudavad esimestel aastatel kasvatada üles vähem
annaabi.ee 
