hoovipeal pikutamas. Ta tundis hetkega, et midagi tema sees on teisiti, midagi sellist, mida ta pole varem kogenud. Ta ei tundnud toda kaunist neidu, ent ei saanud oma pilku talt ära. Noor daam, keda Kremer silmitses oli Mari, Tõnu Prillupi kadunud naise õde, kes tuli kohusetundest Prillupi juurde oma õe laste eest hoolt kandma. Nüüd hakkas Kremer nuputama kuidas teise mehe naist endale meelitada. Lõpuks tegi ta Prillupile pakkumise, et kui ta Mari mõisa lubab, saab ta rentida piimandustalu, mille sissetulekud on märksa paremad kui Tõnul hetkel. Esiti ajas see jabur leping Prillupi naerma, ent lõpuks oli ta nõus. Järgnes Mari nõusse saamine. See võttis hulk aega. Romaani põhiline osa koosnebi sellest, kuidas Prillub erinevaid võtteid kasutades Mari nõusse üritas saada. Mari oli väga pettunud, et tema mees ta sõna otseses mõttes prostituudiks tahab anda, kuid lõpuks sai tal mõõt täis ja ta läks.
Talle hakkas meeldima leskmees Tõnu Prillupi uus naine. Südametunnistus küll ütles, et pole kena teise mehe naist himustada, aga saamahimu ajas oma jonni. Kremer mõtles, et kui ta midagi vastu annab, siis on kõik korras. Polnud ju kaugel needki asjad, kus mõisnikud täie õigusega võtsid ilma midagi vastu andmata. Peale pikki kõhklusi tegigi ta kuuendikumees Tõnu Prillupile ettepaneku, vastu pakkudes lepingut, mille alusel Tõnu saab rentida piimandustalu, kus teenimisvõimalused märksa suuremad. Ettepanek ajas Tõnu esiti naerma vananeva mõisniku kihu üle, kuid saamahimu seemned olid idanema pandud. Ta tegi mitmelgi korral asja kohta, mis võiks ju temagi oma olla, vaatas ja kadestas seniseid kohapidajaid, kuulas nende kiidulaulu, kui hea koht see ikka on. Südametunnistus küll piinas, aga uus koorem Mari oli ju õieti selleks majja toodud, et surnud õe lapsi kasvatada, armastust ju õieti polnudki.
annaabi.ee 
