Tõnul polnud raske saada küünemusta ja juuksetutti, kuid mari pesi alati hoolsalt kõrvu seega oli kõrvavaiku raske saada. Lõpuks Tõnu ei saanudki kõrvavaiku ning pidi minema vaid nende kahe komponendiga nõia juurde. Too segas need kokku lausus paar sõna ning ütles Tõnule et too kaela riputaks selle. Üheksas peatükk Mari on Ulrichiga lepingu ära teinud, ta ei suutnud enam Tõnu piinlemist näha ning ütleb tõnule et mine too oma piimakontraht mõisast ära. Tõnu algul arvas, et see on mingi nali. Tõnu näeb Mari nõustumises valget laeva, mis päästab ta kõikidest muredest. Kümnes peatükk Tõnu mõtleb lepingut lugedes, et kõik teada saades imestuvad ja ehmuvad, et OO Tõnu Prillup on uus piimamees. Ta loodab selle abil endale rikkust koguda. Õhtul läheb Mari Ulrichi juurde ning väike Anni uurib Tõnult miks Mari külasse läks. Kuid Tõnu ei vasta talle. Üheteistkümnes peatükk
Ta peaks härra juurde minema, aga ei lähe. Puudub jõud, puudub lihtsalt jõud, jalad ei kanna. On silmapilke, kus ta äkki ärrituses süttib, võimetus ärrituses, teadmata, mispärast. Siis tõukab ta toorelt koera, kes talle midagi ei teinud, viskab kiviga kana, kes ainult kõketas, vemmeldab hobust, kes kõigiti kohust täitis, ja lööb vikati meelega kivisse. Tõnu hakkab juba alla andma kui korraga üks päev Mari ütleb talle, et mine too oma piimakontraht mõisast ära.". Tõnu ei suuda uskuda mis on juhtunud. Kümnes peatükk: Tunnike hiljem istub Tõnu Prillup kambris laua otsas ja vahib suuril silmil värisevasse paberilehte, mida ta käes hoiab. Nõnda istub ja loeb mees juba kaua, ilma täppigi taipamata, mis seal sees on, kuigi ta kirjutatud kirjast veerimisi võitu saab. Prillup ei tea korraga, kus ta silmad seni on olnud. Mari on kasvanud, Mari on küpsenud - Tõnul ei ole enam kolmat last.