Meil teevad, nö kõik kõike. See on juhataja teha, kuhu tööpostile lähen. Isegi vahetuse vanemad on peakassas istunud… Nii et igal hommikul lähen tööle teadmatusega…, mida ma täna teen. Vastavalt sellele tuleb igal hommikul ümber mõelda oma roll meeskonnas. Ma ei tea, kui õige või vale selline teguviis on, kuid igav see küll ei ole. Ja mulle sellegipoolest sobib, kunagi ei tüüta töö ära. Päris väsitav oleks pidevalt kassas istuda või kogu aeg külmas piimakambris istuda. Kohe kindlasti olen rahul sellise töökorraldusega ja see sobib mulle, sest siis on mul ka võimalus areneda. PS. Meeskonnatöö on mul Mustla Konsumist, sest töötan seal. Struktuur aga on Männimäe Selverist, sest olen seal praktikal, kuna Konsumi juhataja mind praktikale ei võtnud.
nii suureks oli kütnud, siis leidis Prillup varsti, et mees oli rohkesti liialdanud. Teadagi, et vana Mäeküla uuele oma müügikohad ilmutamata oli jätnud, ja nõnda pidi uus esipuhku piima, mis turul ära ei läinud, liiga väheste poodide pärast hiljem uulitsatel käest andma. Ent need olid algusraskused, millest Prillup lootis varsti pääseda. Aga rõõmude kauss Tõnu kaalul viibutab nende halbuste kausi kõrgele üles. Piimakambris naisega talitada, lüpsisid vastu võtta, pütte koorida, võid vändata ja vormida, piima ankruisse ajada - see üksi juba on tasu kõige eest. Ei, Tõnu on püsti rahul, Tõnu ei kahetse. Tõnu t ä h e n d a b nüüd midagi - jaa, juba nüüd, kus ta veel mõisa ega talugi ei taha osta. Tõnu sai tähenduse sest päevast peale, mil teda uueks Kuruks ja uueks Mäekülaks hakati hüüdma. Ka Maril läks hästi. Ta kais pidevalt linnas, tõi lastele kingitusi ja sai endale asju osta
annaabi.ee 
