deemoni küüsi langemise või patususega. Üks sagedamini esinevaid inimeselaadseid veesüliteid on nn Green Man – mütoloogiline metsavaim, keda kujutatakse tammelehtege vahelt läbi piiluva näona (paganate kirikussemeelitamiseks. Suust ja näost võrsuvad oksad viitavad ka jumalikkusele). Draakoni või keelt näitava, õrritava sarvilise olendina kujutatakse reeglina Saatanit. Põhjus, miks kurjust tohtis kujutada nii fantaasiarikkalt ja mitmekõlgselt võis peituda selles, et jumalasõna kinnitusel teati kurjusel ja Saatanal olevat võimet muuta kuju ja võtta ükskõik missugust vormi. Ent kui heita hetkeks
parandab". Nagu Hermese ja Pani puhul kehastus ta ,,hea külg" kolkalises pojas Asklepioses, kes saavutas panhelleenilise kuulsuse Olümposele kolimata. Artemis: Apollo kaksikõde, mõneti tegevuslik paarisõde, nt tappes nooltega naisterahvaid, samal ajal kui Apollon küttis mehi. Artemis on taas Kreeka usulise dihhotoomia näidis. Ta on ühest küljest neitsilik naiskütt, eriti Lääne-Kreeka doorlaste seas, julmavõitu jumalanna, kes muundas süütult piiluva Teeba printsi Aktaioni oma koerte poolt õgitavaks sokuks. Teisest küljest esineb Artemis Väike-Aasias kui paljurinnaline, ülitoitev ja emalik viljakusjumalanna. See Artemis on lõvidest ümbritsetud anatoolia Kybele. Artemis nime murdelised teisendid sõnast arktos tähendab ,,karu". Dionysos: Klassikalises müüdis on ta teebalane, Semele kantud, aga hiljem pärast ema põlemist, isa Zeusi reide õmmelduna ilmale tulnud. On olemas traditsioon Dionysose saabumisest vööralt