Kuulamine annab õpetajale aimu, kuidas õpetada, mis teemadega tegeleda ja kuidas oma päevi lasteaias ette valmistada. (Vapper, 2013.) Õppetöös ei ole oluline, et pedagoog eristub lastest ning on juhtival positsioonil, vaid rühmast moodustub meeskond, kes ühiselt jõuab tahetud tulemuseni, rõhutades just küsimusele kuidas jõuda eesmärgini. Reggio Emilia pedagoogika Eestis Eestis võeti Reggio pedagoogika kasutusele 1994. aastal Viimsi Piilupesa lasteaias. Direktor oli sellel ajal Maarika Pukk, kes hakkas kohe hoones muutusi läbi viima. Reggio pedagoogika tähelend kestis kahjuks ainult 15 aastat, sest juba 2009. aastal muutus täielikult Piilupesa lasteaaia struktuur. Reggio Emilia pedagoogika elemente võib leida mõnest lasteaaiast ka praegu, kõige rohkem Tartus asuvast Terakese lasteaaiast. (Vapper, 2013.) Küll aga on olemas Eesti Regio klubi, mis algatati 2012. aastal Tallinnas ning praegu on seal juba üle 100 liikme
kino olla?" lausub ta. Siis kohtasime tänaval sportlikku kahe-lapse ema Paula't, kes ütles nii: "Mina, kes ma igapäevaselt sporti teen, ausan seda väga, et koolil oleks oma staadion. Siiani on vald suutnud ehitada kaks suurt, aga ilusat kooli, kuid staadionist pole haisugi, võib-olla oleks aeg nüüd ka sellele tähelepanu pöörata. Sattusime küsitlema ka paari lapsevanemat, kes kõik arvasid, et vana Piilupesa majaga võiks midagi ette võtta, "Mis ta seal niisama ikka seisab, las parem lapsed tunnevad sellest rõõmu," sõnasid nad. Kui olime Ellega juba päris kaua Viimsi peal ringi tiirutanud, jõudsime otsaga taas Grossi poe juurde, kust meie küsitlus alguse sai, siis kohtasime ühte hästi õnnetu moega noormeest, kes ütles meile, et Viimsist puudub üks korralik haigla ja kui me küsisime, et miks ta nii õnnetu moega on, vastas ta, et ta olevat ise
asula. 1960 alustati Kirovi-nimelise kolhoosi kesk asula väljaehitamist. 1990. aasta algul alustatud Kirovi kolhoosi reorganiseerimisprotseduuri käigus moodustati kolhoosist OÜ Esmar ning kõik erastati. Kirovi kolhoos oli nö. Riik Riigis kus töötajad olid uhked, et nad seal töötasid kuna Kirovi kolhoos motiveeris oma töötajaid, andes neile suvilamaad, autoostulube, kortereid ning doteeris laste kooliskäimist. Kirovi kolhoosi alla kuulusid lasteaiad (Piilupesa), vanadekodud, pioneeri- ja laste-laagrid (Lohusalu), koolid. Kirovi kolhoos omas ühte vähestest Nõukogude Eestis olevatest talveaedadest. Kirovi kolhoos tootis eelkõige kalakonserve, ning tarnis neid üle Nõukogude Liidu. Samuti kuulusid Kirovi kolhoosi alla erinevad liha ja viljatööstuse tootmistsehhid. Nostalgiline Haabneeme kohvik on avatud alates 1973 aastast. Alatest sellest ajast tänaseni pakub Haabneeme kohvik oma külalistele sooja ja kodust lõunasööki.
kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks. Ootan teie tagasisidet hiljemal 28. aprilliks. Lugupidamisega ja suure tänuga ette Kadri Allikmäe Tallinna Ülikool Alushariduse pedagoogika III 1. Pedagoogi isikuandmed 1.1.Töökoht: lasteaia tüüp, ametijärk Püünsi Kooli lasteaed, munitsipaal-lasteaed, kus on kaks liitrühma. Vanemõpetaja. Lasteaed on välja kasvanud Reggio Emilia pedagoogikat viljelevast süsteemist , mille südameks oli Viimsi Piilupesa lasteaed. Püünsi Kooli lasteaed töötab projektõppe põhiselt, süvaõppesuunaks on keskkonna kasvatus. 1.2.Omandatud haridus Magistrikraad alushariduse pedagoog nõustaja erialal 1.3.Pedagoogiline staaž praegusel ametikohal Õpetaja 20 aastat Õppealajuhatajana 3 aastat – pool kohta hetkel, õpetajana samuti pool kohta. 1.4.Vanus 41 aastane 2. Kuidas hindate kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamise metoodilist materjali järgnevates valdkondades: 2.1
annaabi.ee 
