nurkpositsioonile. Sillapea oli püsinud Volhovi koti lahingutest peale, venelasi ei saadud kuidagi üle Volhovi tagasi lüüa ja sillapea oli aasta jooksul koguni laienenud. Sillapea neutraliseerimiseks pidid sakslased selle vastu asetama 19. Läti Relva-SS Vabatahtlike Diviisi. Pika lõigu mehitamine tekitas pataljonile raskusi. Rinnet markeerisid hõredalt paigutatud laskurpesad. Tihti hiilisid punaste piilkonnad eestlaste vahelt läbi, mida soodustas ka jõeäärne suletud maastik ja kõrge rohi. Nii tuli ette ka väiksemaid lähivõitlusi. Sügisel muutus olukord eriti pingerikkaks. Sügisene vihm muutis Volhovi-äärse ligipääsmatuks, kaevikud muutusid kraavideks ja ulualused kaevudeks. Olukord polnud parem ka Soodeni pataljoni lõigus, mis asus Rebase pataljonist vasakul. Hilissügisel vahetati pataljon välja. Esimest korda kuulsid eestlased
kaasamine nii, et kogu objekti saaks vaatluse all hoida. Ülesande andmisel määratakse jagudele: ●● liikumistee objektile või lahingupositsioonile, mille meeskond peab, kas läbi vaatama või hõivama;piirkond, mille meeskond peab läbi vaatama;toetusmeeskonna lahingupositsioon. Irdumispunktist liigub iga meeskond oma julgestusega mööda vali- tud või etteantud liikumisteed: ●● toetusmeeskond hõivab lahingupositsiooni ja teatab oma valmisolekust; piilkonnad liiguvad piirkonna välisservale; jalastutakse; masinad jäetak- se julgestuskoosseisuga maha; samal ajal ülejäänud isikkoosseis kont- rollib määratud objekti. Objektiluure läbiviimisel rühmitatakse üksus reeglina järgmiselt: ●● üks või kaks toetusmeeskonda, kes käsu peale tagavad vaatlejatele tu- letoetuse, kui vastane nad tuvastab või seob; ●● üks või mitu piilkonda, kes liiguvad objektini, et tuvastada vastane (ta-
annaabi.ee 
