suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Esimesed sarved hakkavad põdrapullile kasvama vasikaeas, teise eluaasta lõpuks on pähe kasvanud kuni paarikümne sentimeetrised piiksarved. Kolmandal eluaastal võib noor pull uhkeldada juba kaheharuliste sarvedega. Elu jooksul tuleb harusid veel juurde. Ühel sarvel võib olla isegi 15 haru, tavaliselt on neid täiskasvanud pullil siiski vaid kümmekond. Toidunappuse ja haiguste tõttu ei pruugi harusid lisanduda, osa võib koguni taandareneda. Sama juhtub ka väga vanade loomadega. Sarveharude arv ei näita looma vanust. Kui suureks ja mitmeharuliseks sarvepuu kasvab, sõltub looma vanematest ehk siis geenidest,
suguküpseks saavad kährikkoerad aastaselt. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: Sama mis rebasel. Punahirv (Cervus elaphus) Selts: sõralised Sugukond: hirvlased. Välimus: Võimsad sarved isasloomal, Suuruselt metskitse ja põdra vahepealne. Pullid 160-200kg, lehmad sadakond kg. Tüvepikkus kuni 230cm, õlakõrgud 120-150cm. Aastane hirvenooruk on kergesti eristatav oma väiksemate kehavõõtmete poolest peen kael ja kõrvaltvaates kitsas pea. Sarved on enamasti piiksarved, kuid võivad olla tipust hargnenud. Vanemaks saade muutub pullide kael jämedamaks, moodustub ,,topeltlõug", kaelal kasvavad karvad pikenevad, moodustades laka. Elujõulisel pullil moodustavad kael ja pea ühe terviku, niiet pea läheb üle rinnakuks ilma märgatava jõnksuta. Sarvede areng saavutab oma tipu alles 10.eluaastaks. Levik:. Pea kogu põhjapoolkera Arvukus Eestis: 1300 Toitumine: rohu- ja puhmarinde taimed
annaabi.ee 
