Fifth level K.Rauale meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. "Kalevipoeg kullakoti ja piigadega" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Maastik kraaviga" Click to edit Master text styles Second level Third level
Õed hoiatavad, et põrgust pole keegi eluga pääsenud ja Kalevipoegki võib siin taadiga kohtudes surma leida. Kalevipoeg on kindel, et suudab piigad põrgust päästa. Piigad selgitavad talle, et ilma nõiavitsata ja küüntest kübarata see võimalik ei ole. Kalevipoeg peab neidude kartust asjatuks. Sarviku sängisambas seisid kaks klaasi. Üks pidi võimu kasvatama, teine kahandama. Vanem õde vahetas klaasid ära. Kuuldakse sarvikut tulemas. Kalevipoeg on alles piigadega üht kasvu ja sarvik pilkab teda. Kalevipoeg kutsub sarvikut kangust katsuma. Sarvik neelab eksituses nõrgendavat märjukest. Piigadel käsib sarvik tuua rauad, millega võitja võidetu kannad raudu köidab. Kaks kanget hakkasid rammu katsuma, nii et põrgu tahtis koost laguneda. Kalevipoeg kasvatas end kübara abiga kuuse kõrguseks. Ta lõi sarviku maasse ja tahtis ta jalad raudu panna, sarvik aga sulas ja imbus maasse, niiet tast jäi järele ainult väike loiguke sinist suitevat vett
Väljakukuuskedest vanim on teada aastast 1441: puu püstitati Tallinna keskväljakule. Balthasar Russow kirjeldab üle saja aasta hiljem, 1584. aastal: "Nii ajasid kodanikud ka talviti jõulupühadel ja vastlapäeval oma gilditubades ja sellid oma kampades suurt priiskamist taga. Ja pärast kaubasellide joomaaja lõppu ajasid nad paastuajal suure, kõrge, hulga roosidega ehitud kuuse turul püsti ja läksid vastu õhtut üsna hilja sinna karja naiste ja piigadega, laulsid ja tantsisid seal esmalt ja süütasid seepeale puu, mis pimedas vägevasti lõõmas. Siis võtsid sellid teineteisel käest kinni ja hüplesid ja tantsisid paariviisi ümber puu ja tule." Väljakukuuse eeskujuks ongi käsitööliste gildide poolt ehitud jõulu- ja vastlapuud, mis kuulusid ühtlasi karnevalikultuuri juurde. Kui laialt säärased puud levisid, on raske öelda. Tava ei kuulunud ilmselt kokku puritaanlike vaadetega ja taandus, et saksa kultuuri mõjul uuesti levida.
annaabi.ee 
