Seetõttu on kõige õigem teha vaheseinad alles siis kui hoone on piisavalt vajunud. Laed tehakse reeglina puittaladest. Laetalad kinnitatakse seinte külge läbiulatuva hammastapiga või kalasabatapiga. Ümarpalgist laetalasid pigem tavalise laonurgaga või koerakaelanurgaga. Laetalad toetatakse kandeseintele või spetsiaalsetele postidele, mitte mingil juhul aga juhuslikele või muust materjalist konstruktsioonidele nagu korstnale, ahjule, piidale, vaheseinale vms. Palkide omavahel sidumiseks töödeldakse nende alumisele pinnale süvend, nn vara. Maja kokkupanemisel pannakse palkide vahele linavildist ribam, mis tagab palkide liite sooja- ja tuulepüsivuse. AVADE EHITAMINE (MOODUSTAMINE) PALKSEINA Avade tegemisel tuleb kõige enam arvestada, et rõhtpalkidest sein vajub paari aasta jooksul pärast ehitamist märksa madalamaks, seda nii palkide kuivamise kui ka tihendusmaterjali kokkuvajumise tõttu; see vajumine moodustab 1..
Löövide katteks tarvitati mitmesuguseid viise: lamedat puulage, silindervõlvi, ristvõlvi. Silindervõlv oma aeglase ja raske kaardumisega ühelt lööviseinalt teiseni vastas juba põhiiseloomult romaani stiili „maalähedusele“ ja raskepärasusele, samuti horisontaalne puulagi. Ristvõlv sisaldab endas sellevastu suuremaid tõusuvõimalusi. Ta on saavutatud kahe silindri ristlevast lõikumisest ja toetub tasakaaluliselt kogu oma raskusega mitte enam tervele külgseinale, vaid neljale piidale, mis on asetatud võlviku (ühe võlviga kaetava ala) nurkadesse. Ristina jooksevad neilt piitadelt võlvi kandvad võlvi kandid (roided) üles keskpunkti kokku, kuhu keskuse rõhutamiseks paigutati sagedasti nn. päiskivi. Sellise võlvi juures on kogu raskus koondatud vähestele kindlatele punktidele, võiv ise on palju kergem ja võib tõusta palju kõrgemale kui raske silindervõlv. Seda ristvõlvi kergust kasutas kõrguse saavutamiseks alles järgmine stiiliperiood, gootika. Romaani
annaabi.ee 
