Aadlike ja linnlaste rõivad valmistati kvaliteetsemast ja peenekoelisematest kangastest. Mida jämedakoelisemat kangast kasutati rõivaste õmblemiseks, seda madalamal positsioonil rõiva kandja oli. Siidist ja puuvillakangast kehakatteid said endale lubada vaid väga jõukad aadlikud ja linnlased. Jõukamad kodanikud kaunistasid oma rõivad tihti ka soobli, hermeliini ja piibrinahkadega. Rõiva kinnitus vahendid peegeldasid samuti kandja sotsiaalset seisust ühiskonnas. Kõrgemast seisusest kodanikud ja linnlased armastasid kanda väga värvikirevaid rõivaid. See väljendas ka inimeste rahalist seisu ja vara väärtust. Rõiva värvivalikutel arvestati värvidele vastava sümboolikaga. Punane väljendas armurõõmu ja võitlusvalmidust. Sinine tähendas truudust. Kollane oli õnneliku armastuse värv. Roheline väljendas iseseisvust.
Rõivaste valmistamise põhilisteks materjalideks olid linane ja villane. Kõrgemate seisuste rõivad valmistati kvaliteetsematest peenekoelisematest kangastest ja mida jämedakoelisemast kangast kasutati, seda madalamal sotsiaalsel positsioonil kandja oli. Siid- ja puuvillakangast kehakatteid said lubada väga jõukad linlased, nõela- ja niplispitsi tehnikas äärepitsi kasutati alussärkidel. Jõukama seisus kaunistas rõivaid soobli-, hermeliini- ja piibrinahkadega Rõivaste kinnitusvahendid (sõled, paelad, vööd, pandlad, pöörad, nööbid, kuljused) rõivaehetena peegeldasid samuti kandja sotsiaalset seisust RIIETUS NAISED Tuunika lõigatakse külgedelt ja seljalt lahti ja nii saab naiste kleidi ülaosa väga tihkelt ümber keha tõmmata. Samuti saab kleiti laiendada taha õmmeldava kiilu e. slepi abil. Slepi saab teha väga pika. Ja et näha oleks, et seljas on ikka kaks kleiti, on alumine kehasse
annaabi.ee 
