lausa töökohaks ja mitte ainult lihtsaks töökohaks, vaid suurte summade teenimise võimaluseks. Moemaailma piibliteks on loomulikult moeajakirjad ja moeblogid. Suurimad neist on meile kõigile tuntud brändid, kellest iga riigi eraldiseisvad moeajakirjad eeskuju võtavad ja meile kõigile lihtsas emakeeles usku levitavad. Selleks, et see idee jõuaks kõikideni, leiab moealaseid kirjutisi ja reklaami lisaks ettenähtud piiblitest ka igapäevastest ajalehtesest ja kollasest ajakirjandusest. Selleks, et mood mõjuks kõigile, on vaja, et tooted oleks kõikile kättesaadava hinnaga. Seega kopeerivad või jäljenduvad masstoodangupoed moeloojate tooteid ja saavutavad sellega hiigelkasumeid ja tuntust. Eriti tugevaks saavad brändid, mis oma toodete peale trükivad suurelt firma nime. Inimesed ostavad neid tooteid, et teised näeksid nende jõukust ja maitsekust, samal ajal olles ise elusad
raamatuid. Tädi meenutab, et esimene, mis ta lugemiseks sai, oli ,,Veealused." ,,Pusisin ja pusisin lugeda, aga ei saanud pealkirjastki aru. Pilte oli ka mõni. Ema abiga saime loetud kogu loo. Pärast lugesin ise üksi ka, sest lugeda oli põnev," rääkis vanatädi. Alles oli lõppenud Suur Isamaasõda. Tädile hakkasid väga meeldima vanaaegsed juturaamatud. Aga häda oli selles, et nende kirjapilt oli teistsugune. Preaegu on sellist kirja võimalik ehk näha vanadest piiblitest. Mõnes raamatus olid väiketähed tavalised, aga suured algustähed kunstiliselt kujundatud ja keerulised. Ega muud, tuli jälle abi otsida noorelt perenaiselt või emalt. Uudishimu ei lubanud alla vanduda. Leian, et minu tuttav tädi leidis ise võimalusi enda harimiseks. Teda sundis selleks uudishimu saada teada ikka jälle midagi uut. Praegu ta õpib uusi käsitöönippe, leiab võimalusi täiendada oma teadmisi looduse alal. See kõik ei ole ju kohustus.
Kui tekkis piisav hulk juute, kelle emakeel oli kreeka keel, oli nende jaoks raske mõista heebrea piiblit. Legendi kohaselt valiti välja 72 kirjatundjat, kes suleti Aleksandrias igaüks oma ruumi ja tõlkisid omaette piiblit. Nad olevat piibli kõik ühtemoodi tõlkinud. Tulemuseks on omaette traditsiooniline kreekakeelne piiblitõlge, kus raamatud on teises järjekorras, neid on rohkem kui 39, ka nende kuju on teistsugune. Eesti piiblid on tõlgitud reeglina heebreakeelsetest piiblitest. Vene õigeusu piiblid on tõlgitud kreeka kaanonitest. Apokrüüfid on raamatud, mis kuuluvad kreeka kaanonisse, aga mitte heebrea kaanonisse. Eesti piiblitõlked Viimati tehti VT tõlge eesti keelde aastal 1968. (kogu piibel) Välis-Eestis. Ilmselt on kõige levinum piibel Eestis. 1997. aasta väljaanne on samuti 1968. aasta VT parandatud väljaanne: parandused polnud väga sisulised, eesti keelt kaasajastati. Aastatel 1938-40 anti välja Suur Piibel (juubelipiibel)