,,Seitse venda" Aleksis Kivi ,,Seitse venda" on Soome tuntuim ja armastatuim raamat, milles sisalduvaid repliike tsiteeritakse kui üldlevinud känekäände veel tänapäevalgi. Ehkki küll koomilise nurga alt, peegeldavad seitse venda soome rahvale iseloomulikke omadusi, koos kõigi nende pahede ja voorustega. Samuti pulbitseb teoses leidub ohtrast piiblitemaatikast rohkelt tsitaate piiblist, usk ,,viimsesse kohtupäeva" ja üleüldine jumalakartlikkus, kas siis näiline või tegelik. Raamatu tegevustik leiab aset Soomes, Toukola külas Lõuna-Hämemaal. Ajaliselt ei saa tegevustikku päris täpselt määratleda, kuid raamatus mainitud nime tõttu (Paavo Ruotsalainen (1777 1852)) võib oletada, et see võis jääda 19. sajandi esimesse poolde. Teose peategelasteks on seitse venda: Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja
aasta Vene revolutsiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944. aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda, lisaks loomulikult kodumaalt põgenemisest, argipäevast asukohamaal ja piiblitemaatikast. Ei tulnud kõne allagi, et näiteks Rootsis elav Karl Ristikivi avaldanuks oma romaani Hingede öö 1953. aastal Tallinnas. Muidugi jõudis see teos nagu teisedki mõne aja pärast üksikeksemplaridena Eestisse, kus teda kultuuriringkondades käest kätte laenates loeti. Kui 1960. aastate teisel poolel ja 1970. aastate algul lasti Eestis ajalehe järjejutu või eriraamatuna ilmuda mõningaid väljavõtteid pagulasproosast, siis olid need enne sõda tuntuks saanud autorite
annaabi.ee 
