Rossihniuse 17. sajandi ülestähenduses esineb sõna ema suure algustähega – tegemist on saksapärasusega, sest saksa keeles märgitakse nimisõnu suure algustähega. Rossihniuse tekstis on näiteks [---] Auwusta sinu Issa ninck Ema, se om see esimene Kesck ning [---] ninck laus Maria temma Ema wasto. Rossihniuse tekstis esines seda 19 korda. 18. sajandi tekstide seas ema ei kasutatud, selmet kirjutati Emma või emma. Uues Testamendis kasutati vormi Emma ja piiblitekstis vormi emma. Piiblis esines ka sellest 6 moodustatud liitsõnu: emmaemma (’emaema’) ja emmaihhus (’emaihus’). Seda esines ka Helle, Hupeli, Quandti, Willmanni ja Arweliuse tekstides. Näiteks Hupel on kirjutanud õpetussõnu järgnevalt: Kui lapse emma, ehk se naene kes emma assemel on, se am, ennast wihhastab, kui temma roppo ello armastab, kui temma jodik on, ehk
1685-1750, Bach võtab kokku väga pika aja kunstmuus. kogemused, tema muus. toetus paljude põlvkondade perekonnatraditsioonile ja esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Passioonid ehk Jeesuse kannatuslood, oratooriumite alaliik. Arvatavalt kirjutanud 5 passiooni, säilinud 2: Johannese p. ja Mattheuse p. Markuse passioonist säilinud tekst. Bachi passioonid järgivad Jeesuse kannatusloo esitamise vana kiriklikku traditsiooni, kus peamise osa loost laulab jutustaja (evangelist) ja piiblitekstis esinevad otsekõned on antud samuti retsiatatiividena vastavalt solistidele (nt Juudas) ning loo jutustamisse sekkub ka koor. Sisuliselt veel olulisemad on lüürilised kommentaarid (esitatud aariatena), mis eraldavad loo üksikuid stseene või peatavad draama otse haripunktil. Matteuse passioon on Bachi peateos, siin kasutatakse suurt, kahekordset koosseisu mis annab erilise kõlarikkuse, kommenteerivaid osi on rohkem kui Johannese passioonis ning teose sisuline põhiraskus asub neil.
Varabaroki tantsusüidid olid tihti ühtlasi variatsioonitsüklid: samast viisist oli tuletatud hulk eri karakteriga tantse. Passioonid ehk Jeesuse kannatuslood, oratooriumite alaliik. Arvatavalt kirjutanud 5 passiooni, säilinud 2: Johannese p. ja Mattheuse p. Markuse passioonist säilinud tekst. Bachi passioonid järgivad Jeesuse kannatusloo esitamise vana kiriklikku traditsiooni, kus peamise osa loost laulab jutustaja (evangelist) ja piiblitekstis esinevad otsekõned on antud samuti retsiatatiividena vastavalt solistidele (nt Juudas) ning loo jutustamisse sekkub ka koor. Sisuliselt veel olulisemad on lüürilised kommentaarid (esitatud aariatena), mis eraldavad loo üksikuid stseene või peatavad draama otse haripunktil. Matteuse passioon on Bachi peateos, siin kasutatakse suurt, kahekordset koosseisu mis annab erilise kõlarikkuse, kommenteerivaid osi on rohkem kui Johannese passioonis ning teose sisuline põhiraskus asub neil.
annaabi.ee 
