Paljude miraaklite sisuks olid ka pühakute elulood. 14.saj. hakati keskaegsetes linnades esitama suuri vabaõhulavastusi müsteeriume Müsteeriumid kasvasid välja usupühade ajal toimunud rongkäikudest, kus näidati usklikele reliikviaid ja pühakute pilte ning korraldati pisikesi piiblilavastusi. See muutus peagi omaette etenduseks. Teistes linnades tekkisid müsteeriumid laatade tõttu. Suurte laatade ajal korraldati rae, tsunftide ja kiriku eestvedamisel näidendeid. Piibliteemadele hakati lisama ka ajalisi ja rahvuslikke jooni. 15.saj. esitati juba puht 9 ilmalikke müsteeriume. Linnas tehti laatadeks ja müsteeriumiteks palju ettevalmistusi: puhastati tänavad, platsid, majad kaunistati lippude ning lillevanikutega. Laat avati palvega, millele järgnes pidulik rongkäik. Liikuvatel suurtel vankritel esitati tummstseene lavastatud müsteeriumist. Rongkäigus sammusid veel zonglöörid, karutantsitajad ja muude loomade dresseerijad. See oligi sissejuhatuseks.
koopamaalinguid, kus piisonid maaliti kivimügarikule, et neid ruumilisena näidata). Maale on võimalik liigitada vastavalt neis kasutatud tehnikale, värvile, näiteks õlimaal, pastellmaal, akrüül, akvarell või siis maaližanrite järgi: portree, maastikumaal, vaikelu, ajaloomaal, aktimaal jne. Alljärgnevalt on vaatluse alla just ajaloomaali, kus on kujutatud ajaloolisi sündmusi, tegelasi. Ajaloomaali juures saab veel eraldi välja tuua sõjateemalised maalid, mütoloogiale või piibliteemadele tuginevad maalid (kuid viimased liigitatakse sageli eraldi- religioosne maal). Seega võib ajaloomaali pidada ka jutustavaks maaliks, akadeemilises teoorias peetakse ajaloomaali eepilise luule ekvivalendiks. Ajaloomaali vundamendiks on „näite või” raskes olukorras eeskujuliku käitumise idee. 3 Ajaloomaal tekkis juba antiikajal, keskajal kujutati enamasti pühakulegende. 14. saj. kajastab
annaabi.ee 
