kolm last, nii tuli tal üle elada ka selle naise surm ja varsti pärast seda ka juba täiskasvanuks sirgunud poja Tituse kaotus. Oma viimased eluaastad veetis kunstnik peaaegu täielikus üksinduses ja unustuses. Sel ajal, kui ta väline elukäik kulges languse tähe all, küpsesid ja kasvasid tema sisemised loomingulised varud. Niivõrd jõuline kunstnikunatuur nagu Rembrandt vajas kõigest hoolimata eneseteostust. Senisest veelgi olulisem koht oli nüüd tema loomingus piiblitee- madel. Eriti köitis teda raskustest murtud ja kannatava inimese kuju. Kuid tema lemmikkangelasteks olid tihti ka elu lõpul seisvad vanainimesed, kes oma võitlused olid võidelnud ja vaatasid andestava üleolekuga kõigele ümbritsevale. Nii mõndagi tööd läbib nagu lahkumiskurbus. Ulatuslik ja mitmekesine on Rembrandti elu kahe viimase aastakümne portreelooming. Seal on nii tellimustöid kui ka maale modellidest, kelle inimlikud omadused
Tuntui m te ma ni me ga seotud ehitis on Peetri kirik Roo mas. Raffael- Raffael kujutab har moonilisi, terviklikke ini mesi rahulikus ümbruses. Paavsti usalduse võitnud Raffaelile anti ülesandeks kaunistada seinamaalidega. Vatikani lossi kol m peoruumi ehk stanza`t. Neist kuulsai m on filosoofia ülistamisele pühendatud ,,Ateena kool". Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon. Teiseks suureks ülesandeks Vatikani lossis sai Raffaelile kaarkoja ehk Loggia`te kaunistamine piiblitee maliste lae maalidega. Raffaeli mitm ete hingestatud madonnapiltide seast tõuseb esile ,, Sixtuse madonna" hõljuval sam mul astuvast Neitsi Maarjast vasakul p õlvitab paavst Sixtus III, pare mal on Püha Barbara ning pildiservale nõjatuvad kaks väikest inglikest. Veneetsia koolkond Jõukas, luksust ja idamaist toredust ar mastavas kaubalinnas Veneetsias kujunes renessansiajal välja o ma maalikunstnike koolkond. Ar mastati suurejoonelisust ja de koratiivsust, maalidele
annaabi.ee 
