Euroopa kaugsõiduveokitel on kasvanud nõudlus suhteliselt kergete kuuesilindriliste 325 kW võimsusega mootorite järele. Sellel kuuesilindrilisel mootoril on kõrgrõhupritse HPI (High Pressure Injection) toitesüsteem. See erineb suuresti pumppihustitega ja pump- toru pihustitega süsteemidest. Toitesüsteemi juhtelektroonika ei ole integreeritud pihustitesse, vaid asub eraldi plokina mootori ,, külmal" poolel. Pihustid töötavad mehaanilis- hüdrauliliselt. Pihustusaega ja kogust reguleerivad kaks magnetklappi. Kütus jõuab kütusrõhusalvesti kaudu eel- ja põhipritseks pihustitesse. Pihustites on kolmeosalised kolvid, mis juhivad pihustusaega: mida enam kütust kolbideni jõuab, seda varem algab sissepritse. Pihusteid käitatakse kõrgel asuvalt nukkvõllilt läbi lühikeste tõukurvarraste ja nookurite. HPI töötab täpsemalt kui pumppihusti ja võimaldab kõrgemat pritserõhku
korda sekundis. Sellise anduri signaali järgi ei ole võimalik kindlaks määrata segu koostist (λ väärtust). Proportsionaalse signaaliga (enne katalüsaatorit paiknev) λ-andur Proportsionaalse signaaliga λ-andur annab mootori arvutile pidevat ja täpset infot küttesegu koostise kohta (tavaline λ-andur teatab ainult, kas küttesegu oli rikas või lahja). Tänu sellele infole saab mootori arvuti täpsemalt korrigeerida kütuse pihustusaega. Proportsionaalse signaaliga λ-anduri tööpõhimõte: Proportsionaalse signaaliga λ-anduri ehituse keraamilisse plokki lisandub mõõtekamber ja kontrollkamber. Mõõtekambrisse antakse mootori heitgaas. Mootori juhtarvuti annab kontrollkambri elektroodidele sellise pinge, et mõõtekambri heitgaasi hapniku ioonide tase oleks vastavuses λ = 1. See vool registreeritakse mootori arvutis ja see iseloomustab heitgaasi hapniku sisaldust. Seega, proportsionaalse signaaliga λ - anduri
annaabi.ee 
