(11) 3.3. Plahvatusi tekitasid arvuti teel juhitavad lõhkeained 2011. aastal väidab ameeriklanna Sophia Smallstormi videodokumentaal ,,11. septembri mõistatused", et ametlik seletus Maailma Kaubanduskeskuse tornide kokkuvarisemise kohta on puhas jama. (12) Sophia Smallstormi varjunime kandva Sofia Shafquati väitel poleks 47 terassambast südamikuga ja tuhandetest teraspoomidest sõrestikuga WTC saanud nii madalal temperatuuril tulekahjude mõjul pulbriks pihustuda. Vähemasti terassüdamik pidanuks püsti jääma. Shafquati sõnul pole ükski terasehitis tulekahjus kokku varisenud: 1975. aastal lõõmas WTC põhjatornis kolmetunnine tulekahju, kuid konstruktsioon viga ei saanud. 2005. aastal lõõskas Madridi pilvelõhkujas kahjutuli 20 tundi, ometi jäi terassõrestik püsti ja suutis isegi kraanat kanda. Kas hoone servadesse oli puuritud auke lõhkeainete paigaldamiseks, küsib Smallstorm.
Lisaks eelmistele on kasutusel sorbitool ja teised heksooside redutseerimisel saadavad 6 hüdroksüülrühmaga alkoholid, mõned heksoosid (fruktoos) ning polüetüleenglükool . Niisutavaid aineid lisatakse paljudele kosmeetilistele vahenditele. 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained Nende vahele ei saa selget piiri tõmmata. Nad on seepide, sampoonide ja kreemide valmistamisel ülitähtsad, sest vähendavad pindpinevust, aitavad hüdrofoobsetel ainetel vees pihustuda ning tavaliselt vahutavad hästi. Pindaktiivsed ained (detergendid) ja emulgaatorid on eelkõige mustust eemaldava toimega. Pindaktiivse aine molekulile on iseloomulik võrdlemisi suur hüdrofoobne (rasvane) osa, mille küljes on tugevalt polaarne rühm. Ühed vanemad ja tuntumad sellistest ühenditest on seebid (rasvhapete, peamiselt stearhappe Na- ja K-soolad). Tavalistel seepidel on kaks puudust. Esiteks pesevad nad halvasti karedas vees, kuna tekivad lahustumatud Ca- ja Mg-seebid