fooliumi kihi. Kaks suuremat motiivi läbivad Hundertwasseri maale: üks koosneb maailma vormidest, mis esindab vegetatiivset kasvu ja animistlikku loodust; teine sisaldab arhitektuuri sümboleid (majad, aknad, tarad, väravad jne.). Näiteks majad võivad esineda mägedel või küngastel, tarad võivad kujutada rohtu, mis kasvavad maast. Hundertwasseri maalitehnika on samuti isiklik afäär. Hundertwasserile meeldis kasutada värve, mida ta on ise pihustanud või ise valmistanud. Tavaliselt valmistas ta kruntvärvi maast endast. Kunstniku maalikiht, värvidesegu ja tema mitmesugused retseptid garanteerisid tema maalidele pika eluea. Mitmetel maalidel kasutas ta õli, temperat ja akvarelli tehnikat. Hundertwasseri maalid on saavutanud vastuvõtu paljudest paikades- tema maalid on nii avalikes kohtades, kuid ka isiklikes kollektsioonides Euroopas, Ameerikas ja Jaapanis. ( Harel .J . ; S chm i ed.W . ,, Hundert wasser Kunst HausW i en"
keevas vees keedeti. Courtille' ja Saint-Lourent'i aguli vahel peatus teie silm juba kõrgustikul keset tühje välju ühe majaga, mis eemalt vaadatuna sarnanes sammastiku varemetega murenenud vundamendil. See polnud Partenon ega Jupiteri tempel Olümposel. See oli Montfaucon. Kui nii paljude ehituste loetelu, mida me küll tahtsime anda nii kokkusurutult kui vähegi võimalik, juba selle esitamisel pole lugeja vaimus Pariisi üldist pilti lõplikult pihustanud, siis võtame siin paari sõnaga kõige selle veel kokku. Niisiis keskel asetseb Vanalinna saar mis vormilt sarnaneb hiiglakilpkonnaga, kes oma halli katustekilbi alt jalgadena välja sirutab oma korbatanud sillad. Vasakul on ülikoolilinna tihe, kindel, turris, nagu ühest tükist valatud trapets; paremat kätt Uuslinna lai, juba palju kirjum poolsõõr oma aedade ja monumentaal' sete hoonetega. Kõik kolm linnajagu, Vanalinn, OH' koolilinn, Uuslinn, on risti-rästi täis tänavaid. Neist 126