Kasutatakse ka kunstlikud rasked materjalid: peamiselt malmi, vahest plii. Malmi haavli kasutamisega saavutakse betooni kaal kuni 5500 kg/m3. Metalli haavel peab olema eelnevalt õlist(määrdeainetest) puhastatud. Pildid on näidatud lõige raskebetooni osast, kus Hematite kasutamisega saadud betooni mahukaaluks ~3480kg/m3 Raskebetooni valamisel kasutatakse meetod kus jämeteraline täiteaine(65-70% kogu mahust) laotakse vormi, seejärel peeneteraline liiva-tsemendi-vee segu pihustakse jämeterade vahele. Raskebetooni täitdematerjalidele esitatakse järgmised erinõuded: · malmi haavli minimaalne survetugevus - 200P, magnetiit - 200P, limoniit või gematiit - 35P, bariit- 40P(silindri kujulised katsekehad läbimõõduga 50mm, kõrgus -50mm), · 1,5 oksiidide sisaldus bariitis ei tohi olla > 1% täitdematerjalide mahust, · veeimavus (% massi suhtes) magnetiitil ja bariitil 1-2, limoniitil ja gematiitil 9-10 .
kaudu atmosfääri. Samadest otsakutest lastakse silindrisse ka värske õhk. Silindri külge on kinnitatud neli rammipuki juhikuil vabalt liikuvat liugurit. Kolvivarrega diiselvasara löögiosa juhtpinnas on vasaraalusele kinnitatud kolvivars. Töösilindrina valmistatud massiivne löögiosa annab lööke vasaraaluse pihta. Silindri ülaosale paigutatud paaki ühendab ettandepumbaga kütusetorustik. Kütusepump käivitub töukuri toimel löögihetkel. Kütus pihustakse silindri ülaossa, kus ta süttib. Kokkusurutud gaasi energia aitab kaasa vaid süvistumisele, ning samaaegselt tõstab silindri üles järgmiseks tsükliks. Fakte: Varrasvasaratega võrreldes on toruvasarad lihtsama ehitusega ja vastupidavamad, samade mõõtmete puhul on nende löögienergia 2,7...4,3 korda suurem ning nad võivad süvistada 2 . . . 3 korda raskemaid vaiu sama ajaga. Diiselrammide olulisimaks puuduseks on, et nad ei pruugi käivituda pidevaks tööks esmasel katsel
annaabi.ee 
