Rahva ettekujutuses olid mõisted krasnõi ( punane) ja krassivõi ( ilus) ühetähenduslikud. Põhilised kangad, millest talurahvas oma rõivad valmistas, olid linane riie ja vill, XIX sajandi keskpaigast aga vabrikusiid, atlass, brokaat, kumats (erepunane puuvillriie), sits, satään, värviline kasmiir. Naisterõivad erinesid piirkonniti peamiselt detailide ja lisandite paigutuse poolest. Põhiline erinevus oli see, et põhjapiirkondade naised kandsid enamasti pihtseelikut, lõuna pool eelistati vaipseelikut. Naiste igapäevarõivaste hulka kuulusid seelikule lisaks särk, põll, rinnaesine põlleke. Naiste särk oli meeste omaga sarnaselt avara lõike ja pikkade varrukatega. Valge särgi rinnaesine, õlapealsed, alläär ja varrukasuud olid kaunistatud punase tikandiga. Kusjuures põhjapiirkondade naiste särgi alläär oli ornamendiga kaunistatud hoopis rikkalikumalt kui lõunapiirkondade naiste oma. Kõige rikkalikumalt
Üleriietena kanti kodukootud kangast kitsast, põlvini ulatuvat krae ja esikinnisega talumehekuube või siis avarat, pikkade kitsaste varrukatega ja ilma kinniseta ülakuube, mis oli vahel taljesse töödeldud. Talvel eelistati lambanahkset kasukat. Jalas kandsid mehed saapaid või nööridega pastlaid ja jalarätte. Naisterõivad erinesid piirkonniti peamiselt detailide ja lisandite paigu- tuse poolest. Põhiline erinevus oli see, et põhjapiirkondade naised kandsid enamasti pihtseelikut, lõuna pool eelistati vaipseelikut. Naiste igapäevarõivaste hulka kuulusid seelikule lisaks särk, põll, rinnaesine põlleke. Naiste särk oli meeste omaga sarnaselt avara lõike ja pikkade varrukatega. Valge särgi rinnaesine, õlapealsed, alläär ja varrukasuud olid kaunistatud punase tikandiga. Kusjuures põhjapiirkondade naiste särgi alläär oli ornamendiga kaunistatud hoopis rikkalikumalt kui lõunapiirkondade naiste oma.
annaabi.ee 
