põlleke. Naiste särk oli meeste omaga sarnaselt avara lõike ja pikkade varrukatega. Valge särgi rinnaesine, õlapealsed, alläär ja varrukasuud olid kaunistatud punase tikandiga. Kusjuures põhjapiirkondade naiste särgi alläär oli ornamendiga kaunistatud hoopis rikkalikumalt kui lõunapiirkondade naiste oma. Kõige rikkalikumalt oli mõlema piirkonna naistel ilustatud põll. Linasest riidest valgeid särke ja põllesid kandsid põhjapoolsed naised niisiis pihtseelikuga. Lõuna pool kanti nagu öeldud rohkem vaipseelikut: villasest kangast valmistatud ning vöösse töödeldud rõivaeset, millel mõnikord oli linasest riidest vooder. Jalas kanti nahast poolsaapaid, aga ka nööridega pastlaid. Rõivastus on kui sotsiaalne märk. Kuigi rõivastuse puhul on tähtis keha kaitsev funktsioon, ning seda samal ajal kaunistades, annab riietusese ühtaegu edasi infot. Ta on nähtav märk soo
rinnaesine põlleke. Naiste särk oli meeste omaga sarnaselt avara lõike ja pikkade varrukatega. Valge särgi rinnaesine, õlapealsed, alläär ja varrukasuud olid kaunistatud punase tikandiga. Kusjuures põhjapiirkondade naiste särgi alläär oli ornamendiga kaunistatud hoopis rikkalikumalt kui lõunapiirkondade naiste oma. Kõige rikkalikumalt oli mõlema piirkonna naistel ilustatud põll. Linasest riidest valgeid särke ja põllesid kandsid põhjapoolsed naised niisiis pihtseelikuga. Lõuna pool kanti – nagu öeldud – rohkem vaipseelikut: villasest kangast valmistatud ning vöösse töödeldud rõivaeset, millel mõnikord oli linasest riidest vooder. Jalas kanti nahast poolsaapaid, aga ka nööridega pastlaid. Rahvarõivastes on säilinud ka kunagised peakatted ning tava, mille kohaselt abielunaine peidab oma juuksed peakatte alla, neiu aga jätab need katmata. Naised armastasid ka pärlitest, merevaigust ja korallist ehteid, ripatseid,helmeid ja kõrvarõngaid