Peamised levitajad on lambad. Sigade askarioos (solgetõbi) täiskasvanud sigadel peensooles parasiteeriv suur ümaruss (10-30cm) 6-8 nädalat. Munad säilitavad nakkusvõime väliskeskkonnas mitme aastal vältel. Alla 15 kraadi munad väliskeskkonnas edasi ei arene, aga eluvõime säilitavad. Tekitavad maksakahjustusi. Hobuste enterostrongülidoosid (pihtussilistõved) mäletsejalistel kõige enam levinum ümarusstõbede rühm. Neid tekitavad arvukad pihtlaste, sõlmpihtlaste, kõõrpealaste ja peenpihtlaste liigid. On peensoole või jämesoole parasiidid, millega taandumine iseloomustub isutuse, seedehäirete, juurdekasvu aeglustumise ja kõhnumisega. Nakatumine karjamaal rohu või joogiveega strongüliidide vastsete alla neelates, bunostomoosi korral tungivad nakkusvastsed ka ise pinnasest või allapanust läbi naha. Sigade ösofagostomoos (sõlmusstõbi) sigade peensooles parasiteeriva sea solke tekitatud sagedamini
Peamised levitajad on lambad. Sigade askarioos (solgetõbi) – täiskasvanud sigadel peensooles parasiteeriv suur ümaruss (10-30cm) 6-8 nädalat. Munad säilitavad nakkusvõime väliskeskkonnas mitme aastal vältel. Alla 15 kraadi munad väliskeskkonnas edasi ei arene, aga eluvõime säilitavad. Tekitavad maksakahjustusi. Hobuste enterostrongülidoosid (pihtussilistõved) – mäletsejalistel kõige enam levinum ümarusstõbede rühm. Neid tekitavad arvukad pihtlaste, sõlmpihtlaste, kõõrpealaste ja peenpihtlaste liigid. On peensoole või jämesoole parasiidid, millega taandumine iseloomustub isutuse, seedehäirete, juurdekasvu aeglustumise ja kõhnumisega. Nakatumine karjamaal rohu või joogiveega strongüliidide vastsete alla neelates, bunostomoosi korral tungivad nakkusvastsed ka ise pinnasest või allapanust läbi naha. Sigade ösofagostomoos (sõlmusstõbi) – sigade peensooles parasiteeriva sea solke tekitatud sagedamini võõrdepõrsaste haigus
annaabi.ee 
