Neist inspireerituna kirjutas Heino Eller klaveripala "Kellad". 1924. aastal pandi kirikusse ka keskküte. 1931. aastal tehti jumalateenistusest esimene raadioülekanne. 1932. aasta lõpuks sai valmis 3-korruseline tiibhoone. Teine tiiibhoone jäigi ehitamata. Pihtkonnad 1933 lahkus õpetaja Habicht Saksamaale. Sama aasta sügisel valiti uueks õpetajaks Harri Haamer (1906-1987), senine Püha koguduse õpetaja. Aasta lõpus otsustas täiskogu asutada Tartu Pauluse koguduse II pihtkonna, mille õpetajaks valiti Arthur Võõbus (1909-1988). 25. märtsil 1944 põles kirik varemeiks. 1946. aasta sügiseks oli kiriku tornil taas katus peal ning 1. detsembril 1946 hakkasid taas helisema kellad. Teenistusi peeti 1944-1946 Aleksandri kirikus, 1946 Ülikooli kirikus ning 1946-1966 Pauluse kiriku tiibhoones. 1948. aastal seiskus kiriku taastamine seoses õpetaja Harri Haameri arreteerimisega. Lõppes ka visalt püsinud noortetöö. 15
Eakamad inimesed mäletavad teda kui tasast ja heasüdamlikku meest, kellel oli teiste jaoks alati aega.35 Peale II maailmasõda on seoses kirikule keeruliste aegadega Vara koguduse teenimine toimunud peamiselt Tartu linnakoguduste õpetajate poolt. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel on olnud pikka aega koguduse teenijaks diakon Evald Ilja, Vara koguduse kauaaeagse organisti Erika Ilja abikaasa. Otto Tallinn oli 1980 1995 Tartu Peetri koguduse Maarja pihtkonna õpetaja ja Vara koguduse hooldajaõpetaja. Seega oli ta omaks saanud pikkade aastatega.36 34 Vaata lisa 5 35 Võimre, A. Vara valla tuntud inimesed. Uurimistöö 2002, lk 22 36 Vaata lisa 4 15 Õpetaja Tallinna surma järel asus Vara koguduse juurde teenistusse Villu 37 Jürjo, kes oli ka samal ajal Tartu Maarja koguduses nagu tema eelkäijagi.
Oreliväär asub lääneküljes. Ansamblist langeb välja apsiidi dekoratiivne roidvõlv. Kiriku altarimaal ,,Kutsuv Kristus) on maalitud J.Köleri poolt 1890. aastal. Altarisein G. Beermanni kavandi järgi 1900. aastal ja kiriku orel kahekümne registriga Wilhelm Müllverstedt´i poolt 1891. aastal.2 Kiriku peatorn on 56,5 meetri kõrgune, mida viimati restaureeriti 2012. aastal. 1987. aastal lisati kirikule keskküte. Enne teist maailmasõda kuulusid kiriku juurde ka esimese ja teise pihtkonna pastoraadihoned ja leeri- ning koolimaja, mis hiljem on ümberehitatud tööstuhooneks, kuid 1996. aastal kogudusele tagastatud.Kogudus on olnud läbi aegade eestluse kasvataja ning hoidja. Linna võõrkeelses kultuurimiljöös anti siin noorsoole esmakordselt eestikeelset haridust. Nõukogude ajal oli kirik tugipunktiks protestimeeleavaldusest osavõtnud koolinoortele nende kogunemistel Vabadussõja kangelase J.Kuperjanovi hauale kiriklikel ja rahvuslikel tähtpäevadel
annaabi.ee 
