taheti. Kasutusel olid ka leeasemed mantelkorstna all, pottahjud, kahhelahjud Söömine, joomine ja lõbutsemine keskaegsetes linnades On hulgaliselt arheoloogilisi leide, mis kajastavad söömis-joomiskultuuri. Leitud on hulgaliselt kirsikive, aedõunapuu seemneid, pirnipuu seemneid, ploomi- ja kreegikive, hernest, rukist, aedtilli, sõstraid. Nende kõrval on olnud täiesti selgelt ka sissetoodud kultuurvilju – kreeka pähklikoored, viinamarjaseemned. Väga palju on leitud ka pihlakapuu marjade seemneid, sarapuupähkleid jne. Tartu vanalinna VII kvartali jäätmekastidest on leitud ka üpriski palju loomaluusid, mis säilisid jäätmekastides oluliselt paremini, kui mujal. 18. jäätmekastist on leitud sea-, veise-, kitse- ja lambaluid. 21. kastist on aga leitud veise-, sea-, kitse-, lambaluid ning samuti ka jäneseluid. Mõlemad kastid pärinevad 14. sajandist. Luude põhjal on võimalik määrata ka isendite vanused ning siit tulevad päris huvitavad tulemused
Underi ballaadidel on jutustav sisu. Aluseks on Piibel, ajalugu, muistendid. ,,Õnnevarjutuses" on 12 ballaadi. 1927 ,,Hääl varjus" ja 1928 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" sisaldasid eelnava viie aasta loomingut. Teemad: surma paratamatus, sotsiaalne viletsus, üksindus, kodutus, unustatus. Seal on visandid suurlinnast, nagu Pariisist. Luuletus ,,Kontvõõras" - sisendusjõuline mõte, ängi ja mure kirjeldus. Kirjutab sõna Elu suure tähega, selle sümbol on punane pihlakapuu. Palju loodusluulet, eriti kogus ,,Rõõm ühest ilusast päevast". 1930 ,,Lageda taeva all". Suures osas filosoofiline mõtteluule. ,,Kivi südamelt" jätkab filosoofiliste teemadega. Arutlus inimelu väärtuste üle olema ja omama teemad, silmakirjalikkus, ükskõiksus. Inimeseks saamine ja olemine on seotud kunsti mõistmisega. Inimene on kaduv, aga mälestuste kaudu igavene. 1935 1980 Mured seotud ema surmaga. Jätkab tõlketööga H. Ibsen ,,Peer Gynt". Valmib maja Nõmmel,
annaabi.ee 
