Peoleo Künnivares rästas Varblane Hakk Piirpääsuke Harakas Tihane tuvi tangud, pihlakaseemned, Mage rasv, kaerahelbed, päevalille- päevalilleseemned seemned, pihlakamarjad, saiapuru *Kuidas saavad inimesed aidata lindudel söögivaene ( ka külm) talv üle elada Teha toidulaua, ripitada pargis rasvased pallid koos seemnetega, ehitada varjud(majakesed) Milliseid linde võib kohata linnas Aastaläbi ainult talvel Ainult suvel Siidisaba, leevike Pääsuke, küünivares, kuldnokk Tihane, varblane Kirjandus- http://www.sagadi.ee/
Sügisvaatlused minu kodulinnas Sügis on käes. Sellest annab märku sügishommikune külm, märg ja udune ilm. Taevasse on ilmuvad hallid ja kurjakuulutavad pilved, millest varsti võib vihma sadama hakata. Ilmad muutuvad jahedamaks ja õhtud pikemaks, pimedamaks. Lehed, mis olid rohelised, hakkavad järjest rohkem värve koguma. Hoogne lehelangus algab kohe pärast esimesi öökülmi ning tuul paiskab neid laiali. Pihlakamarjad punetavad ning õunad on valminud ning puude otsast maha kukkunud. Ilm muutub järk-järgult tuulisemaks ja pilvisemaks, aeg-ajalt annab pilvede vahelt endast märku ka päike, mis toob halli argipäeva veidikenegi selgust. Muutused on toimunud ka teedel: külateedel on liiklus vähenenud, vaid õpilased liiguvad seal. Linnades on sügisele iseloomulikku kiirustamist ning saginat. Tekkimas on rutiin. Et aga halli argipäeva midagi
Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Kolletamispäev -14 oktoober Kevadise künnipäeva sügisene vaste. Kolletamispäevaks on kõik lehed ja viljad oma värvi muutnud. Kogu loodus on väga ilus ja värviline. Näiteks kaselehed on kollased, vaher on kollase ja punase kirju, pihlakamarjad on punased. Inimesed teevad sügisel erinevaid põllutöid. Kolletamispäevaks peavad olema kõik tööd lõppenud. Loodus saab valmistuda talve tulekuks. Tänapäeval on vähe infot kolletamispäeva kommete kohta. Kolletamispäeval oli kombeks süüa ahjus küpsetatud kaalikat või naerist. Vanasti inimesed ennustasid kolletamispäeva järgi, milline tuleb talv. Kui kolletamispäeval oli mets kollane, siis ennustati lühikest talve
konservantidena. Nõrgad orgaanilised happed on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel kujul läbivad nad membraane tungivad rakku difusiooniga. Rakus dissotseerub nõrk hape prootoniks ja happe aniooniks. Aniooni kogunemine rakku tõstab liigselt rakusisest osmootset rõhku. Häirub raku energeetiline ainevahetus. Bensoehape on looduslik konservant. Seda sisaldavad jõhvikad, pohlad, küüslauk, ploomid, õunad. Sorbiinhapet sisaldavad pihlakamarjad. Äädikhapet toodab Acetobacter aceti, äädikhapet leidub veidi ka hapukapsas. 75. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku? Vesi tungib rakku difusiooniga läbi valguliste pooride membraanis. Selleks peab lahustunud ainete kontsentratsioon olema raku sees kõrgem, kui väljaspool rakku. Kui väliskeskkonnas on lahustunud aineid palju, siis hoiavad nad vett kinni ja bakterid ei saa vett kätte
dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Pihlakas on tähtis toidutaim paljude liblikate jaoks. Sügisel ei kuku paljudelt pihlakatelt marjad maha, vaid jäävad puu külge. Talvel, kui lumi maha sajab, on pihlakamarjad paljude lindude jaoks tähtis toiduallikas. 7 3. Paju (Salix) Rahvakeeles pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember Enamik pajusid lepib kõrge põhjaveetaseme ja pikaajaliste üleujutustega, samuti kehva ja happelise mullaga. Hõberemmelgas eelistab viljakamat pinnast ja edeneb paremini lubjarikkamal mullal, kuid kasvab sageli ka heal savimullal. Liiga soist pinnast ei talu ka vitspaju. Seisvas või nõrgalt liikuvas vees ja
annaabi.ee 
