Pihlakas Koveshnikova Darja Kotseva Aleksandra 11 klass http://www.youtube.com/watch?v=b2qWWg0yQXM Pihlakas on roosilaadsete seltsi õunapuuliste sugukonda kuul uv puude perekond. Maailmas leidub üle 100 pihlakaliigi. 2000. aasta puu Eestis oli PIHLAKAS. Pihlakad kasvavad Euroopas Aasias Põhja-Ameerikas Pihlakas on vähenõudlik ja kohanemisvõimeline puu, mis kasvab mitmekesistel pinnastel ja erinevais ilmastikutingimusis, sirgudes umbes 15 m kõrguseks. Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid: harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) pooppuu (Sorbus intermedia) tuhkpihlakas (Sorbus aria) Kasutamine
Vili sisaldab 8% suhkrut: fruktoosi, glükoosi, sorboosi, sahharoosi. Õitseb mai- ja juunikuudel, marjad valmivad septembris ja oktoobris. Võra on noorelt kooniline, hiljem laiuv. Leht koosneb paljudest väikestest lehekestest mis on saagja või kahelisaagja servaga. Lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Sügisel erkpunane lehestik mis kaunisteb puud ja loodust. Talvel kaunistavad puud pehmed karvased pungad (Harilik pihlakas 2006). Maailmas leidub kokku üle 100 pihlakaliigi. Levinud Euroopas ja kasvab kogu Eestis segametasdes ja nende servadel. Eesti looduses kasvab kolm pihlakaliiki harilik pihlakas, valge pihlakas ja pooppuu (Hansaplanti veebileht 2016). Pihlakas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Kasvab päikesepaistes kui ka poolvarjus. Mulla suhtes leplik, eelistab niiskeid liivsavi- ja saviliivmuldi, happelises mullas on samuti vastupidav. Taimel on maapinnalähedane sammasjuurestik. Paljuneb seemnetega, mille
Õun on väga hapu, terava kirbe maitsega. Vili sisaldab 8% suhkrut: fruktoosi, glükoosi, sorboosi, sahharoosi. Õitseb mai- ja juunikuudel, marjad valmivad septembris ja oktoobris. Võra on noorelt kooniline, hiljem laiuv. Leht koosneb paljudest väikestest lehekestest mis on saagja või kahelisaagja servaga. Lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Sügisel erkpunane lehestik mis kaunisteb puud ja loodust. Talvel kaunistavad puud pehmed karvased pungad. Maailmas leidub kokku üle 100 pihlakaliigi. Levinud Euroopas ja kasvab kogu Eestis segametasdes ja nende servadel. Eesti looduses kasvab kolm pihlakaliiki harilik pihlakas, valge pihlakas ja pooppuu. Pihlakas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Kasvab päikesepaistes kui ka poolvarjus. Mulla suhtes leplik, eelistab niiskeid liivsavi- ja saviliivmuldi, happelises mullas on samuti vastupidav. Taimel on maapinnalähedane sammasjuurestik. Paljuneb seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud
annaabi.ee 
