konservatooriumis Rimski-Korsakovi juures õpingutel. Helilooming Rimski-Korsakovi teosed on enamjaolt rahulikult jutustavad. Tema looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ja sümfoonlised meremaalingud. Oma elu jooksul kirjutas ta vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi, süite ning 15 ooperit. Ooperid · "Pihkvalanna" · "Maiöö" · "Lumineid" · "Jõuluöö" · "Mozart ja Salieri" Kristo Karbus · "Tsaari mõrsja" · "Muinasjutt tsaar Saltaanist" · "Surematu Kastsei" · "Jutustus nähtamatust linnast Kitezist ja neitsi Fevroniast" · "Kuldkikas" · "Sadko" Ooper-ballett: "Mlada" Süidid · "Seherezade" · "Hispaania capriccio"
html#ixzz3rxT2PJ95) Oleszczuk, L. Forbes: Central Europe Becoming a Big Destination for Medical Tourism, 2013 (http://www.forbes.com/sites/luizaoleszczuk/2013/10/22/central-europe-becoming-a-big- destination-for-medical-tourism/) European Medical Tourist (http://www.europeanmedicaltourist.com/) Jõgeda, T. Eesti Ekspress: Eestis hoogustub uus turismiliik: haiguste ravi, 2012 (http://ekspress.delfi.ee/kuum/eestis-hoogustub-uus-turismiliik-haiguste-ravi?id=65299516) Suviste, M. Õhtuleht: Pihkvalanna sünnitas Võrus: siin on parem suhtumine, 2014 (http://www.ohtuleht.ee/606081/pihkvalanna-sunnitas-vorus-siin-on-parem-suhtumine) Postimees: Ukrainast tuleb Eestisse ravile kümme sõjas haavata saanut, 2014 (http://www.postimees.ee/2928185/ukrainast-tuleb-eestisse-ravile-kumme-sojas-haavata- saanut) 10
Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ning 15 ooperit."Pihkvalanna" "Maiöö" "Lumineid" "Jõuluöö" Pjotr Tšaikovski 7. mai 1840– 6. november 1893 oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Tšaikovski sündis haritlaste perekonnas. Aastatel 1850–1859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862
tuntud keemik, Cui sõjaväeinsener, Mussorgski kaardiväeohvitser, Rimski-Korsakov mereväeohvitser. Neist Borodin ja Cui jäid valitud elukutsele truuks elu lõpuni. Muusikas on igal heliloojal küll individuaalne käekiri, aga loomingus on ka ühiseid jooni:1) kujunditerohke helikeel, sageli toetumine rahvamuusikale, eriti Rimski- Korsakov ja Mussorgski.2), huvi ajaloo vastu mis kajastub ooperiloomingus (näit. Rimski-Korsakovi ,,Pihkvalanna", ,,Tsaari mõrsja", Mussorgski ,,Boriss Godunov", ,,Hovanstsina", Borodini ,,Vürst Igor"), 3)huvi programm-muusika vastu, 4) huvi teiste rahvaste, eriti idamaade ja hispaania muusika vastu, 5) armastus vokaalmuusika, eriti ooperi- ja lauluzanri vastu. Kui rühmitusele midagi ette heita, siis seda, et nad ei osanud algul hinnata põhjaliku ja süsteemikindla muusikahariduse vajalikkust. Nad ei mõistnud esmalt Peterburi ja
annaabi.ee 
