ÜRO aruanne aga väidab, et 1%line osoonikihi hõrenemine tekitab maailmas juurde 100 000 pimedat. Mis osoonikihti kahjustab? Osooni lagundavad eelkõige kloori ja broomi sisaldavad ühendid. Näiteks sisaldavad kloori freoonid, mida 1930. aastatel hakati (erinevate nimetuste all) väga ulatuslikult kasutama külmikusüsteemides ja aerosoolpakendites. Veel hiljuti kasutati Euroopas ja Jaapanis iga inimese kohta 0,9 kg sellist gaasi aastas, USAs poolteist korda enam. Õhku pihkunud freoonid hakkavad aga päikese ultraviolettkiirguse mõjul lagunema, neist eralduv kloor lagundab omakorda osooni. Nüüdseks on freoonide kasutamist tublisti piiratud, kuid 1980. aastatel maksimaalse täisvõimsuse saavutanud freoonitootmise jäägid on atmosfääris väga püsivad ja alles liiguvad ülespoole osooni ohustama. Osoonikihti hävitav broom aga satub atmosfääri näiteks taimekaitsevahenditest. Kuid osoonile ohtlikke ühendeid leidub veel
lisaks sellele, tüüpiline koduseade ei võimaldagi keerulisema võrgu ülesehitamist. Ühiskonna kõigi kihtide haaratus – kui esmalt asusid WiFit pruukima üksikud elustiilientusiastid ja tehnofriigid, siis nüüdseks on WiFi tehnoloogiaga haaratud ühiskonna kõik kihid, sh vastutavad töötajad, tippspetsialistid, firmajuhid jt, kelle puhul ka üksainus bitt pihkunud informatsiooni võib "õigetes" kätes saavutada kõrge turuväärtuse. Keerukuse kasv – WiFi seadmete (nagu ka muu tehnoloogia) keerukus üha suureneb. Seadme menüüs võib olla 100 ringis väga peeneid seadistusi, millest igaühe näppimisel on oma tagajärg, kuid lihtkasutaja ei pruugi seda hoomata. Laiemalt kirjeldades – tehnoloogiat kasutatakse selle
annaabi.ee 
