2.10. Reduktoril ei tohi kasutada rikutud keermega või vigastatud regulaatorit. 2.11. Hapnikureduktor tuleb keerata balloonile vaid selleks ettenähtud erivõtmega. 2.12. Balloone ja voolikuid ei tohi lasta kokku puutuda elektrijuhtmetega. 2.13. Atsetüleeniballooni ventiil tuleb avada erivõtmega. Töötamise ajal peab see asetsema ballooni ventiili spindlil. 2.14. Kui pärast reduktori ühendamist pihkub atsetüleeniventiili topendist gaasi, tohib karptihendi mutrit pingutada üksnes siis, kui ballooniventiil on suletud. 2.15. Vahetult enne keevitamist ei tohi puhastada detaile kergsüttiva vedelikuga. 2.16. Töötamisel tuleb täita tuleohutuse nõudeid; 2.17. Keevitades ei tohi hoida voolikuid kaenla all või õlgadel ega suruda neid jalgadega kokku. 2.18. Süüdatud põletiga ei tohi töökohalt eemalduda. 2.19. Töö katkestamisel ja töö lõpetamisel tuleb leek kustutada
poorid. Põleti on liiga kaldu ja gaasivool imeb endaga kaasa lisaõhku, tekitades poore. Põleti kalle peaks olema keevitatava pinna suhtes 80º-di juures. Düüs on pritsmeid täis, mustunud või sealt on tükk purunemisel välja kukkunud. Kaitsegaas väljub mitte nii nagu vaja, toimub gaasi keerutamine ja haaratakse kaasa lisaõhku ja tekivad õmblusse poorid. Vesijahutusega põleti omab ebatihedusi, millest pihkub välja jahutusvedelikku, mis koos kaitsegaasiga satub keevisõmblu-sesse, mille tulemusel tekivad poorid. Keevitatava metalli pind on kaetud kas õli, rasva, mustusega, värviga või on märgunud. Metall tuleks puhastada enne keevitamisele asumist. Seda tegemata satuvad keevisõmblusesse poorid. Vead detailide ühendamisest. Vuugi ettevalmistusega on tehtud liiga väike kalle, mille tulemusel jääb alumine osa läbi keevitamata. Soovitav kalle 60º, see on mõlemalt poolt 30º+30º.
sudu tekkimine. Ehkki osoon on atmosfääri ülakihtides oluline ultravioleetkiirguse tõkestaja, kahjustab osooni ülemäärne kontsentratsioon maapinna lähedal taimede kudesid, muutes neid hapraks, ning on toksiline ka loomadele. Toksilised metallid. Pliibensiini ehk etüleeritud bensiini kasutamisel, metallide kaevandamisel ja sulatamisel ning teiste tööstuslike tegevuste käigus pihkub atmosfääri suures koguses pliid, tsinke ja teisi metalle. Nende metallide ühendid on otseselt mürgised nii taimedele kui loomadele ning võivad inimestele, eriti lastele, tekitada püsivaid kahjustusi, sealhulgas ajukahjustusi, ja põhjustada vähki. Toksiliste metallide mõju avaldub eriti selgesti suurte metallisulatustehaste ja kaevanduste ümbruses, kus elustik on mõnikord kilomeetrite raadiuses hävitatud. Ressursside ületarbimine
annaabi.ee 
