Naiste riietus: Kreeta tsivilastsiooni varasel ajajärgul jandsid naised tõenäoliselt puusapõllesid, mis olid meeste omadest pikemad ja sarnanesid pigem seelikuga. Ajapikku tekkis sellest rõivatükist seeliku peal kantav ümara lõikega põll. Algselt oli rüü alaosaks volangidega seelik, mida sai pingutada kõrkjatest, puust või metallist võrudele see oli esimene algeline krinoliinseelik. Pihikutaoline ülaosa kujunes ilmselt ümber keha mähitud ja pihaosas vööga tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis moodustas küll kaela ümber kõrge krae, jättis aga rinnad katmata ja isegi toetas neid altpoolt. Seda rüüd kanti sageli koos teravatipulise peakattega. 18.sajandi eKr alguseks läks moodi alt laienev kellukesekujuline seelik, mida võib korduvalt näha maojumalanna kehakattena. Seelik muutus vähehaaval detailirohkemaks , kattus tikandite ja värvikate kaunistustega, misjärel ilmusid ka
Naiste riietus: Kreeta tsivilastsiooni varasel ajajärgul jandsid naised tõenäoliselt puusapõllesid, mis olid meeste omadest pikemad ja sarnanesid pigem seelikuga. Ajapikku tekkis sellest rõivatükist seeliku peal kantav ümara lõikega põll. Algselt oli rüü alaosaks volangidega seelik, mida sai pingutada kõrkjatest, puust või metallist võrudele see oli esimene algeline krinoliinseelik. Pihikutaoline ülaosa kujunes ilmselt ümber keha mähitud ja pihaosas vööga tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis moodustas küll kaela ümber kõrge krae, jättis aga rinnad katmata ja isegi toetas neid altpoolt. Seda rüüd kanti sageli koos teravatipulise peakattega. 18.sajandi eKr alguseks läks moodi alt laienev kellukesekujuline seelik, mida võib korduvalt näha maojumalanna kehakattena. Seelik muutus vähehaaval detailirohkemaks , kattus tikandite ja värvikate kaunistustega, misjärel ilmusid ka
annaabi.ee 
