puusadega vammuseid, mille siilud ulatusid vööni, moodustades väikesed kühmud. 3 Külgedel allääres oli lõhik (lõhandik, raius) ja selle kohale õmmeldi piklik punane kaleviriba e lõhandikulapp. Kampsun. Viljandi kihelkonna põhjapoolsetes valdades kanti potisinist läbivillast seesidega kampsunit, mis levis uue moena 19. sajandi I poolel. Need veidi alla vöökohta ulatuvad pikkade käistega pihakatted olid rühmseesilised s.o rühmiti volti seatud ääreribaga. Viljandi kampsuni kaelaavaus ei olnud eriti sügav. Rüü oli valgest linasest riidest suvine ülerõivas, mis tegumoelt vastas pikk-kuubedele. Kasukas. Viljandi kasukas tehti pargitud lambanahast, puusadega ja kaunistati liignahkadega õmblustel ning äärtel. Käigu- või pidukasukas oli sõidukasukast veidi lühem, enamasti üht mõõtu pikk-kuuega. Naistel jäi seeliku äär kasuka alt tavaliselt
puuhargi abil ja paelale on iseloomulik nelinurkne kuju naiste händega pikkkuue lõikeskeem Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1esiosa, 2 seljaosa, 3 varrukas, 4hõlma serv, 5 selja kaarused kampsun Villasest riidest veidi alla vöökohta ulatuvad pikkade käistega pihakatted kampsunid olid eesti naiste traditsioonilises rõivastuses hilised. Laialdasemalt on nad kasutusele võetud 19.saj. keskpaigast. Vanematüübilised kampsunid olid tehtud enamasti pikk kuuega samast materjalist ja meenutasid lõikelt ja kaunistustelt kuue ülemist osa. NAISTE HÄNDEGA kampsun ERMi kogudes on üks selline Torist pärit kampsun e pihtkuub (ERM 18299). Sarnanedes pikk kuuele, on ka see kampsun pruun villane ja kaarusnöörist ilustustega
annaabi.ee 
