1. Erinevate happeliste vedelike olemus, toore muna olemus Järgnevalt vaatame lähemalt erinevate happeliste vedelike ja toore muna olemust. 1.1 Toores muna Keskmise muna kaal on 60-62 g mitte 55g nagu tihti arvatakse. [http://www.eggomuna.ee/teadmised-munast/kaalukategooriad.aspx] Muna koosneb 60% munavalgest, 30% munakollasest ehk rebust ja 10% koorest. Munakoor on valge või värviline. Koore värvus on tingitud munakoore pigmenteerumisest. [https://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/linnukasvatus/joudlus/muna-koostis] Munakoore pealmine koostisosa on kaltsiumkarbonaat. [https://prezi.com/wzv4ifn5a1zv/kodune-katse-muna-aadikas] Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32). Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine
Munakoore tugevus oleneb suuresti 53 KALAKASVATUSE ERIALA kanade söötmisest (sööda Ca ja P sisaldusest), kuid ka kanade tõust, vanusest ja munemisintensiivsusest. Anomaaliaid esineb munakoore ehituses küllaltki sageli. Esineb nahkmune (kooreta), väga õhukese või ülipaksu koorega mune. Munakoor võib olla marmorjas, teralise ehitusega või lubjaköbrukestega. Munakoore värvus on tingitud koore pigmenteerumisest. Kanamuna koor on kas valge, pruunikas või viimasel ajal kasutatavatel kanakrossidel helepruun. Munakoores on 7000...17 000 poori. Tihedamini on neid muna tömbis otsas. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munast säilitamise ajal vett ning hautamise ajal toimub gaasivahetus. Terve viljastamata kanamuna eraldab päevas 3,5 mg (ca 1,8 cm3) CO2. Samal ajal aurub munast pidevalt vett. 10 ° C