81 Primaarsete plastiididega vetikatel on plastiid ümbritsetud kahemembraanilise kattega 82 Plastiidide eellane on olnud vabalt elav sinivetikas 83 Plastiidi genoom on umbes 10% sinivetika genoomis suurusest 84 Nukleomorf on jäänuk eukarüootset päritolu plastiidi eellase tuumast 85 Nukleomorf esineb osadel sekundaarsete plastiididega vetikatel 86 Eugleniidid kuuluvad protistide hulka millel on ketasjate kristadega mitokondrid 87 Fototroofsed eugleniidid on pigmentatsioonilt sarnased rohevetikatega, neil on klorofüllid a ja b 88 Eugleniidide rakku katab pelliikula 89 Eugleniidide plastiid, kui see esineb, on tõenäoliselt tekkelt rohevetikas 90 Eugleniidid on fülogeneetiliselt lähedalt seotud kinetoplastiidsetega 91 Ühisesse monofüleetilisse klaadi kuuluvad rohevetikad ja maismaataimed 92 Eugleniidide vibur on kaetud peenikeste karvakestega 93 Eugleniidne liikumine on eugleniididele spetsiifiline ujumise viis, mille käigus rakk vahetab kiiresti
fotosünteetilisi antennpigmente. 91. Primaarsete plastiididega vetikatel ===+ 92. Plastiidide eelane on olnud vabalt elav sinivetikas 93. Plastiidi genoom on umbes 10% sinivetika genoomi suurusest 94. Nukleomorf on jäänuk eukarüootset päritolu plastiidi eellase tuumast. 95. Nukleomorf esineb osadel sekundaarsete plastiididega vetikatel. 96. Eugleniidid kuuluvad protistide hulka millel on ketasjaste kristadega mitokondrid 97. Fototroofsed eugleniidid on pigmentatsioonilt sarnased rohevetikatega, neil klorofüll a ja b 98. Eugleniitide rakku katab pellikula 99. Eugleniitide plastiid kui see esineb on tekkeliselt. 100. Eugleniidid on fülogeneetiliselt seotud 101. Ühisesse monofüleetilisee klaadi kuuluvad rohevetikad ja eugleniidid 102. Eugleniidide vibur peenikeste karvakestega 103. Eugleniidne liikumine eugleniidile omane persitaltiline raku kuju muutumine 104
(pigmendi ja valgu kompleks). Fükobilisoomid on erilised valgust koguvad pigmendid ja valgu komplesid ning paiknevad tülakoidide pinnal. Fükobiliproteiinid on vees lahustuvad, ei lahustu aga orgaanilistes lahustes (lahustuvus on seega täpselt vastupidine klorofüllile). Fükobilisoomidega tülakoidid ei moodusta plastiidis lamelle (nagu enamiku teiste vetikate plastiidid) ja seetõttu on nad ultrastruktuurilt ja ka pigmentatsioonilt väga sarnased sinivetikatele. 12. Milline struktuur tagab klorofülli molekulis nähtava valguse footonite neeldumise? Mis toimub footoni neeldumisel.? Kvanti neelates ergastub nn. -elektron konjugeeritud ahelate ringis, mis on tähistatud rohelise värviga. Valgust püüdvates kompleksides (LHC) moodustavd klorofüllid ja karotenoidid valkudega *kompleksi, mis määrab kindlaks pigmendimolekulide orientatsiooni ja vahekauguse
annaabi.ee 
