Silmamuna: Silmamuna kestad: 1. Kiudkest e. skleera – välimine kaitsekest, valge; - sarvkest e. cornea – kiudkesta eesmine, läbipaistev osa (pole veresooni, kuid väga tundlik!) 2. Soonkest e. choroidea – palju veresooni, selle koostisse kuuluvad ka ripskeha (ümber läätse) ja vikerkest e. iiris – siin palju pigmenti – silmade värv, iirise keskel on silmaava e. pupill. 3.Võrkkest e. reetina – selle tagumine osa on valgustundlik: peal pigmendikiht, selle all retseptorrakud (fotoretseptorid) – kepikesed (must-valge nägemine) ja kolvikesed (värvitaju); nende all 2 kihti närvirakke, millede aksonitest tekib nägemisnärv. Silmamuna (järg): Silmamuna sisekeskkond: 1. Vesivedelik – värvitu vedelik, seda produtseerib ja imendab soonkest; täidab ruumi sarvkesta ja läätse vahel; vesivedeliku rõhk on “silma siserõhk” (selle tõusul tekib glaukoom). 2
b) Pärisnahk - naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed, karvade juurde ning nahaaluskude. Pigmendikiht 78.Nahas paiknevad retseptorid: a) Valuretseptorid - epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis.b) Puuteretseptorid - pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades. c) Temperatuuri ja puuteärrituse retseptorid - pärisnahas.
annaabi.ee 
