Samuti ei üldjuhul kasutada ventilatsioonilõõri suitsulõõrina. Inimestele aga võiks ikka ja jälle meelde tuletada järgmist: · hoone korsten ja tahmalõõrid tuleb hoida pragudeta ja puhtad; · pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt, liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid; · tuleb jälgida, et elektrijuhtmestik oleks kahjustamata ning elektrilise kodutehnika kasutamine turvaline; · tuleb vältida suitsulõõri pigitumist, tagades küttekolde kütmisel piisaval hulgal värske õhu juurdevoolu küttekoldesse. Samuti ei ole soovitav kütta niiskete või märgade puudega küttekollet. · tulekahju avastamisel võimalikult varases staadiumis on suureks abiks paigaldatud suitsuandurid; · kütte ja soojendusseadmeid (pliidid, ahjud, katlad, soojapuhurid) ei tohi jätta järelevalveta; · mitte sulatada külmunud torustikku lahtise tulega.
salvestunud soojus. Lõõrid Lõõrid on ahju sisemuses olevad suitsukanalid, mis ühendavad kollet korstnaga. Lõõride seintesse salvestub soojus, mis jäi kolde seintesse salvestumatta. Lõõride ja koldeseinte osatähtsus kogu ahju soojasalvestuses sõltub ahju konstruktsioonist. Ahjude lõõristikku võetakse koldejärgse küttepinnana, mille suitsuteekond võib olla kuni meetri pikkune. Pikad lõõrid põhjustavad halba tõmmet ja suurt pigitumist Lõõride süsteemid Asendi ja gaaside suuna järgi liigitatakse lõõristikud järgmiselt: Jätkuv lõõristikud, ehk järjestikku ühendatud lõõrid Paralleel lõõristikud, ehk laskuvate lõõride süsteem Kombineeritud süsteemid Rõhtlõõrid Ahju välispinna ühtlaseks kuumenemiseks peab esimeste lõõride seinad ehitama paksemad Esimese lõõri paksus pottvoodriga ahjudel on 11 cm (pottvooder + serviti ahjutellis)
annaabi.ee 
