pärandiõiguse läbi Hispaania võimu alla (kogu seda piirkonda hakati nimetama Hispaania Madalmaadeks). Protestantlikud hollandlased ei sallinud katoliikliku Hispaania kuninga ülemvõimu. Protestantliku Inglismaa mõningase abiga õnnestus hollandlastel Hispaaniast lahku lüüa ja luua Hollandi Vabariik. Katoliiklik Belgia mässu ei tõstnud, aga sattus vägeva surve alla. Ta oli kahe agressiivse naabri põhjast Hollandi ja lõunast Prantsusmaa pigistuses. Pärast Hispaania pärilussõda läks kontroll Belgia üle Austria ja seejärel Napoleoni Prantsusmaa kätte. Kui Viini kongress aastal 1815 Euroopa kaardi ümber tegi, anti Belgia Hollandi võimu alla. Belglastele ei meeldinud, et hollandlased neid juhivad. Niisama edukalt, kui hollandlased olid Hispaaniast lahku löönud, lõid belglased aastal 1830 lahku Hollandist, tehes seda Inglismaa ja Prantsusmaa abiga. Mõlema ilmasõja ajal anastati Belgia Saksamaa poolt. 1.3 Valitsusvorm
Ta tuleb nii, nagu tulid teisedki temataolised. Tummad ja tundmatud ja tumehead ja emataolised. * Õhtud õhtute eel. Õhtud õhtute taga. Õhtud, mis pistoda hoides on jalus õhtute teel. Õhtud, kus kärsitu kurjus on voorusest purjus ja vaga. Õhtud väsimusväraval, õhtud kiindumuskünnisel. Õhtud, mis kannavad kroone, ja õhtud, mis koltuvad kolikambreis. Õhtud õhtute haarmete painavas, piinavas pigistuses. Õhtud, mis kõrgele kaarduvad hõiskavas, säravas sigituses. Igaühe neist teeb imeviisil kauniks hingeajas, hingeruumis liuglev kollane tolm... Kaob lõppematuid päevi. Puruneb kadumatuid päevi. Ja salvavalt hämmastavaid päevi. Ja halvavalt lämmatavaid päevi. Päevi, mis mõtlematult tõtlevad nagu elu. Päevi, mis on uimaselt umbsed ja pikaldased nagu surm. Hääletult kukub poolküpseid päevi aegade ääretust puust.