MU MÄNGU SEGI LÕID 2001-01-09 TAHAN ÄRA VAHEL TAHAKS ÄRA MINNA KUHU? – MA EI TEA, KUID SINNA EI KEEGI TEINE TULLA SAAKS MA OLEKSIN SEAL ÜKSINDA. ISTUKS, VAATAKS, NÄPIKS NINA SÜGAKS KÕIKJALT ENNAST MINA KARTMATA, ET KEEGI NÄEKS PÜKSI PISTAKSIN MA KÄE PEEGLIST HAMBAAUKE UURIKS KÕRVAST VAIKU VÄLJA PUURIKS 24 25 PEERU LASEKS VÄLJA PEEST JA ISE OLEKS HAISU SEES PÕSEST VINNE PIGISTAKS KAENLAAUK LAS HIGISTAB KÜÜSI NÄRIKS JA SIIS VAHEL MUSTUST NOKIKS VARBAVAHELT VOODIS VORSTILEIBA SÖÖKS ENNE UND VEEL PIHKU LÖÖKS KUID HOMMIKUL, KUI TÖÖLE LÄEKS PUHTAKS PESEKSIN MA KÄED. 2001-01-09 LUMEMEMMEDE RETK LUMEMEMMED MÄRTSIKUUS ASJU KOKKU SÄTIVAD MEIE HOOVIST LAHKUDES NAD LEHVITAVAD RÄTIGA LUMEMEMMED SADAMASSE KIHUTAVAD ÕIGE RUTTU LÕUNATUULE PAITADES LAEV KAOB LAEVA JÄREL UTTU LUMEMEMMED VIIMAKS JÕUDVAD PÕHJAMAALE – SEAL ON HEA –
Riided ei tohi pigistada (nt. kui kõht valutab ja vöökoht on kitsas). Riietumist hõlbustavad takjapaelad, tõmblukud, suured nööbid jne. Abivahendina kasutada tõmblukutõmbajat, nööpijat jne. Hea sokk peab olema soe ja higi imav. Enamkasutatav materjal on puuvill, aga eakamate inimeste jalad külmetavad, ning neile võib peale panna veel ka villased sokid. Eriti tuleb hoolitseda tursunud jalgade eest ja jälgida, et õmblused ja sääreosa ei pigistaks, sest kui kumm pigistab, siis arteriaalne vereringe on häiritud. Kuna sokkide jalgapanek on teatud seisundis raskendatud, tuleb õpetada ja juhendada, et ümber ei kukuks. Panna jalga, kas toolil või voodil istudes, võimalusel kasutada abivahendeid abivahendeid (pikk kingalusikas, suka ja soki jhalgatõmbaja jms). Ka jalanõud peavad olema turvalised ja varvastel peab piisavalt ruumi ja laiust olema, et pikkus ja kõrgus oleks paras.
Sest üksikud 14 juhtumused, mis lapse südant põhjani on põrutanud, helisevad läbi mehepõlve järele ja hõljuvad üksinduse tundidel rõõmsaid ja kurbi mälestusi äratades veel hallide juuste aegadelgi. Kui Jaanus esimest korda läbi kitsa, pimeda Harjuvärava Tallinna sisse sõitis, vahtis tema, roheliste metsade vaba poeg, pool-kohkunult, pool-kurvalt ilmatu kõrgeid kivist hooneid, mille võretatud akende taga võõrad, külmad näod vilkaatasid. Jaanusel oli tundmus, nagu pigistaks keegi tal kõri kinni. -- «Varja vabadust!» kajas ta kõrvus Vahuri viimne sõna. Aga ta harjus ja õppis talvel visalt ning virgalt munkade tarkust, mis tol ajal oli peaaegu ainus tarkus. Seda suurema isuga luusis ta suvel mööda koduseid metsi. III Jaanus oli kümme aastat vana, kui ta isaga esimest korda Lodijärve lossi ratsutas, mille maade serval, nagu juba öeldud, Tambeti talu seisis. Tolleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ning osavast
annaabi.ee 
