Mariel oli vaja Sorbonne´is doktorikraadi taotlemiseks uut uurimisvaldkonda. Ta asus uurima kiirgust ning lähtus uraaniks nimetatud elemendist, nagu ka prantsuse füüsik Henri Becquerel. Bequerel aimas, et uraanist lähtuv kiirgus tekitab elektrivoolu, mida hiljem kinnitas soti teadlane lord Kelvin. Marie otsustas voolu uurida ning seda tundma õppida, kuid hakkas ka uurima teisi kiirgavaid materjale, mis sisaldasid näiteks tooriumi- ja uraaniühendeid. Marie uuritud pigimaagi kiirgus oli väga tugev. Veel kummalisem oli see, et maagist oli uraan juba eraldatud. Curied püüdsid avastada neid tundmatuid elemete, mis kiirgust tekitavad, spektroskoobi abil. Märtsis ja aprillis 1898 kirjutas Marie aruandeid, mis kanti ette Prantsuse Teaduste Akadeemias ning lõpuks oli tundmatu element kindlaks tehtud nind 18. juuli aruandes nimetatud Poola auks polooniumiks. Sama aasta lõpuks oli Marie avastanud veel teisegi elemendi, mille ta nimetas raadiumiks.
Beckuerel oletas, et uraanist lähtuv kiirgus tekitab elektrivoolu. Seda kinnitas hiljem Shoti teadlane lord Kelvin. Marie otsustas seda voolu uurida ja tundma õppida. Vool oli väga nõrk, kuid Pierre täiustas seadmeid, mida kasutati selle mõõtmiseks. Marie hakkas uurima ka teisi kiirgavaid materjale, mis sisaldasid näiteks tooriumi-ja uraaniühendeid. Üht neist nimetati uraniidiks ehk uraanipigimaagiks. Maaki kaevandati Saksamaa ja Tshehhi praeguse piiri lähedalt. Marie uuritud pigimaagi proovide kiirgus oli väga tugev. See oli seda kummalisem, et maagist oli uraan juba eraldatud- seda kasuatati klaasi ja keraamika tootmiseks. Kas pigimaagi proovid sidaldavad mingeid tundmatuid elemente, mis ongi kiirguse allikaks? Curied püüdsid neid tundmatuid elemente avastada spektroskoobi abil. Selle meetodi puhul ained kuumutati ja nende kiiratud valgus juhiti läbi klaasprisma, mis lahutas valge valguse eri värvusega kiirteks. See
annaabi.ee 
