täiskasvanud vahtrat on väga raske metsast leida kasutatakse parketi, vineeri, mööbli ja muusikariistade tootmiseks rahvakultuuris valmistati vahtra tugevast, aga libedast puidust reejalaste taldu, höövlipakke, kirveste ja haamrite varsi ning veski hammasrataste hambaid PEAMISED PROBLEEMID Põhja-Ameerikas on vahtral vähe kahjureid, Eestis rohkem jänesed ja metskitsed söövad meelsasti vahtra võrseid lehtedel võib kohata vahtra pigilaiksust pigilaiksus ei tekita suurele puule erilist kahju, see viitab puhtale õhule, sest suures linnas või tööstuspiirkonnas ei suuda see seen elada vahtral elavad jahukastet tekitavad seened, algul tekitavad need lehele valged või hallid laigud, mis laienevad järjest, kuni katavad lehe üleni Harilikule vahtrale võivad lehelaike tekitada veel teisedki seened, mis tekitavad kas suuri ümmargusi pruune või nurgelisi laike
kirme ( punakaste) *tungaltera-sklerootsiumina säilib haigustekitaja mullas kuni 2 aastat. Tungaltera sklerootsiumid sisaldavad ergotamiini mida ei tohi söödaviljas olla üle 0,5%. *Lehelaiksused lehtedele, vartele, kõrtele ilmuvad tumepruunid kuni mustad ringidena laigud millel hiljem moodustub eoskirme . nt ristõieliste kuivlaiksus *Õunapuu kärntõbi *Komuseen- tekitab vähki õunapuudel, marjapõõsastel Pigilaigulised- vahtra-pigilaiksus *Luudikulised: Ploomiluudik normaalsete viljade asemel on ilma luuseemneta väljaveninud moodustised 3. HMK KANDSEENED *Seeneniidistik hästi arenenud, rakuline *Toitumiselt saproobid, mükoriisaseened, parasiisid Paljunemine: Mittesuguline ( koniididega) ja suguline paljunemine ( areneb eoskand e basiid ) Tähtsus: Olulised mükoriisaseened, puidulagundajad, söögi ja raviseened, seenhaiguste tekitaja inimestel SELTS ROOSTELAADSED Roostekarva pustulid( eoslad)
kaevandikoid, männi-koorelutikas, väike-säsiürask jt) ja seenhaiguste (juurepess, pudetõbi, külmaseen) esinemist. Õhusaaste mõju putukatele ja seentele sõltub ka selle keemilisest koostisest. Mõõdukas väävliühenditega saastumine soodustab näiteks männiokka-pahksääse esinemist, lämmastikuühendite lisandumine aga mõjub soodsalt väike-kuusevaablasele. Mõned seeneliigid, nagu roosteseened, männi-pigirooste, vahtra-pigilaiksus jt esinevad rohkem puhtas õhus. Kliima soojenemine Atmosfääri sattunud süsihappegaas ja teised heitgaasid takistavad soojuskiirguse eemaldumist Maalt, mistõttu tekib nn kasvuhooneefekt. See võib põhjustata globaalset kliima soojenemist. Kui nii peaks juhtuma, muutub looduses palju muutuvad nii taimede, sh metsapuude kasvutingimused kui ka putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse päritoluga okaspuude
annaabi.ee 
