Isa Pieter Cornelis Sr. oli algkooli direktor ning oli ka amatöörist maalikunstnik ning joonestaja. Mondriani onu Frits Mondrian oli iseõppinud maalikunstnik, eriti huvitus tema töödest vene õukond. Enne 1912 aastat oli ta nimi tegelikult Mondriaan, aga Piet muutis oma nime Mondrianiks, kuna ta ei soovinud, et teda aetakse segamini tema onu Fritsiga. Mondrianide perekond oli kalvinistlikku usku, nad olid väga artistlikud: maalisid ja musitseerisid. Juba varases lapsepõlves avaldus Pieti andekus maalimises. Nii isa kui ka onu õpetasid talle maalikunsti tehnikat. Teismelise eas hariti Mondriani põhjalikult maalikunstis ja ta õppis seda mitmetes koolides. Teda aitas õpingutes erruläinud kunstiõpetaja Baet van Ueberfeldt. Mondrian Sr. plaanis, et ta pojast saaks kunstiõpetaja. Mondrian sai endale õpetusload ja tal lubati õpetada alg- ja põhikoolides. Olles kunstiõpetaja, täitis Mondrian oma isa soovi ning otsustas hakata kunstnikuks 1892
tema eluajal need müügiks ei läinud Pariisis olles värvis ta oma korteri/stuudio seinad valgeks ja kaunistas seinad hallide ja punaste papist ruutudega - ta elas oma enda maalis Pariisis kasvas Mondriani reputatsioon kui rahvusvahelisel abstraktsionismikunsti esindajal, eriti siseringkonnas Mondrian elas Pariisis 1919-1938, sealt kolis 1938. aastal Londonisse, sest pärast Hitleri võimuletulekut 1933 kuulutati Pieti kunst "kõlbmatuks" 1940. aastal läks Mondrian New York'i Tema viimane maal: "Boobie-Woogie võit" jäigi lõpetamata, sest 1944. aastal, peaaegu 72-aastasena, suri Mondrian kopsupõletikku New York'i haiglas Punane puu (1908) Amarüllis (1910) Hall puu (1911) Kompositsioon 2: jooned ja värvid (1913) Kompositsioon A Sinine, punane, kollane ja hall (1920) Broadway boogie-woogie (1942-1943)
magama. Muidu on maa hais küljes ning hüljes ei lase ligi. Hülgepüügispetsiifika läks vahel käiku ka tõsisematel juhtudel. Umba Juri kauples Pootsi metsast mõrravaiu, asus aga asus aga maha võtma palgimetsa. Jaolesaanud metsasaksale seletas Juri, et ta teeb nagu kaup oli- hülgemõtta vaiu. Kui Naanu Naan viel nuõr mies oln siis käün tämä mõisa ülgepüüdüs. Siis oli Kihnus viel mõisa ning. Ju siis pieti jahju Sangõs puari miest kissi mõisale pidid püüdmä. Sangõtõst suab ülgesi sui kua. Mehed eläsid koioss, lasksid karvakala ning püüdsid oma süemäks teisi kalu kua. Suagiga oln sedäsi, et üese viidi salaja üks jagu oma koo. Saks pidäs suaki naa napiks. Pinnis, et miks nda vähä? Mehed riäksid, et kolõ raskõ tüe ning. Saks ei ususs. Läkski ühekorra Naaniga seltsis. Mis Naanul viga. Topikatõ all iäräväd, käksägä täksib ikka kõks ning kõks
annaabi.ee 
