inimlik oma isamaa ja perekonna vastu. Pietas nõuab ka fidese olemasolu, see tähendab inimestevahelist ustavust, vastastikust usaldust ja austust antud lubaduste vastu. distsipliin, austus ja ustavus. Fides- austus, kuulekus ja abi kõigis olukordades, kliendid olid seotud oma patrooniga selle kaudu. Pietas ehk pieteeditunne märgistas kohustust olla jumalakartlik austada esivanemaid, isade õpetust, traditsioone. Pieteeditunde olemasolu väljendus usus püha olemasolusse, sakraalses aukartuses. Roomlaste moraal oli vooruse-eetika ja fundamentaalselt maskuliinne, millest annab tunnistus ladina virtus voorus tuletamine sõnast vir(mees). Algupäraselt tähendas virtus lihtsalt mehisust, hilisemad kreekaliku mõtlemisviisi mõjutused nihutasid virtuse kasutuse üldmõisteks(tugevus, südikus, vahvus). 2) Rooma põhivoorus: gravitas Gravitas-tõsius hoiak mis välistab igasuguse kergemeelsuse
vastavad hinge ehitusele: mõistuse väljendajaks on tarkus; tahte väljendajaks on mehisus; himude väljendajaks on mõõdukus; õiglus kui hinge terviku väljendus tähendabki süümet, südametunnistust, mis on Jumala hääl inimeses. Platoni järgi peab kasvatus aitama inimesel need voorused omandada. Õpetamisel on oma kindel järjekord, mis sõltub inimese loomulikust arengust: kõigepealt on põhirõhk füüsilisel treeningul (arendamisel); seejärel pieteeditunde kasvatamisel (armastus isamaa vastu, vanemate austamine, jumalatele kuuletumine); siis tulevad lugemis- ja kirjutamisoskuste omandamine, muusika ja poeetikaga tutvumine; alles seejärel (16-18-aastaselt) matemaatika ja abstraktse mõtlemise õpetamine. Kogu kasvatus oli suunatud headuse ja õnne poole püüdlemisele. Aristoteles õpetab inimeses kätkevate võimaluste (kõlbelise eneseteostuse) "elluäratamist" harjutamise teel
annaabi.ee 
