nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Samuti kritiseeris Kierkegaard Taani kiriku sisutühja "kristlikkust", paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne. Siit ka tema suur vastuolu riigikirikuga ja sisemised kannatused. Juba varasest noorusest alates oli tema ja vaimse vabaduse vahel igasugu takistusi. Kasvatuse, pieteedi, teiste inimsaatustega oli ta suletud olemasolnud kirikusse nagu vang nelja seina vahele. Ometi võitis ta need takistused ja jõudis päevavalguseni, ta tekitas protsessi mis hõlmas kogu rahvast ja lõi kõikuma vanad togmad, sest olemasolev religioone oli muutunud väärtusetuks. Kierkegaardi olemust ja loomingut lahates võib öelda, et pole õiget mõõdupuud, millega mõõta ta vaimset sügavust, kire kuumust ja vaimu lennu kõrgust. Kasutatud materjalid: Brandes,G. (2009)
kuluda. Tööd tehti siiski hoolsasti. Juba 1904. a. esitati ühel kontserdil Suure-Jaani lähedal asuvas koolimajas kolm Saare soololaulu. Saare kiindunus loomingusse kasvas pidevalt. Erilist mõju avaldas talle Rimski-Korsakov. Saar õppis Rimski-Korsakovi juures kontrapunkti, fuugat ja vabu vorme. Meenutades oma esimest õpetajat kirjutab Saar: "Esimesest kokkupuutumisest peale äratas Rimski-Korsakovi isik minus suure ja tõsise aukartuse ja pieteedi tunde." Samas iseloomustab Saar oma õpetajat rahuliku ja sõbraliku inimesena, kes aga oli paindumatu ja kindel. Rimski-Korsakov soovitanud mängida palju fuugasid ja analüüsida neid. Näib aga, et Saarele said eriti omaseks sellised õpetaja mõtteid, nagu näiteks: "...tähtsam, kui akordide teoreetiline tundmine, on nende õige kuulmine ja mõistmine", et lubatud võimalikkuse piirid määrab muusikas "iga helilooja sügavaim muusikaline tunnetusvõime, tema realiteeditunne".
annaabi.ee 
