arvutisse , mis teeb siis vastava järelduse vajaliku küttesegu koostise kohta Dentonatsooni andur : - Annab mootori juhtarvutile informatsiooni algavast detonatsioonist. Selle tulemusena muudab juhtarvuti süütehetke natukene hilisemaks . Anduris on membraan ja piesoelektriline element. Membraani omavõnkesagedus on valitud sama mis detonatsioonl . Detonatsooni tekkimisel tekib membraani võnkumisel resorants , mis antakse edasi piesoelektrilisele elemendile . Elemendis genereeritav vahelduvpinge antakse arvutile. Auto kiiruse andur : - Annab juhtarvutile infot auto kiiruse kohta : näiteks teatud kiirusel (üle 40 ) gaasipedaali vabastamisel lõpetab mootori juhtarvuti kütuse pihustamise pihustitest. Pihustid : Pihusti kujutab endast suletud klappi mis avatakse mootori juhtarvutist saabuva käskluse peale. Pihusti elektromagneti mähis on süüte sisselülitamise hetkest pidevalt 12V pinge all. Mootori juhtarvuti :
Massi liikumisel tekitab piesoelektriline kristall elektrivoolu, mis edastakse sensorile mis omakorda tuvastab kui kui kiirelt toimub kiirendus. Kõik see käib lihtsa valemi järgi F=ma [1] Knock-tüüpi vibratsiooni andur mõõdab silindris plahvatuse jõudu. Tema tööpõhimõte on sama mis eelnevalt kirjeldatud piesoeletrilise vibratsiooni omal. Antud andur paigaltatakse mootoriplokki. Silindris toimunud plahvatuse teel pannakse mass liikuma, mis vibreerides annab märku kiirendusest piesoelektrilisele elemendile. Piesoelektriline element tekitab eleketrivoolu, mis viidakse edasi andurisse. Kui andur tuvastab, et on toimunud vibratsioon, siis ta viivitab uue kontrollitud plahvatuse tekkimist silindris. Knock tüüpi vibratsiooni andur töötab üldjuhul sagedusel 5-25 kHz. Neid sensoreid kasutatakse eelkõige silindris toimuva plahvatuse kiiruse reguleerimiseks. Mida kontrollitum on plahvatus, seda täpsema ja parema töökvaliteedi saab tagada. Samuti
• tensoandurid; • piesoelektrilised andurid; • magnetoelastsed andurid. Tensoandurid on kas elektrijuht- või pooljuhtmuundurid. Nende talitlus põhineb veni- tusefektile. Venitusefekt on anduri aktiivtakistuse muutus selle geomeetrilise suuruse ja vastupa-nu muutuse tõttu elastsel mehaanilisel deformatsioonil. Sel viisil saadud muutust iseloomustavad suhteliselt väikesed väärtused. Piesoelektrilised andurid Nende andurite töö põhineb piesoelektrilisele efektile, mis esineb mõnedes dielektri-listes materjalides. Kui sellisest materjalist lõigatud plaati mehaaniliselt koormata, see polariseerub ja tema pinnal tekivad rakendatud jõuga võrdelised elektrilaengud. Koormuse eemaldamisel polarisatsioon ja laengud kaovad. Seda nähtust nimeta-takse otseseks piesoelektriliseks efektiks. Kui selline plaat asetada elektrivälja, tekib temas mehaaniline pinge või muutuvad geomeetrilised mõõtmed
annaabi.ee 
