Peale külaliste lahkumist räägib krahvinna oma lapsepõlvesõbra Anna Mihhailovnaga. Anna Mihhailovna kurdab oma rasket elu. Ta räägib, et vürst Vassili lubas aidata tema poega Borissi kaardiväkke viia. Samas pole tal raha, et pojale mundrit osta. Ta loodab saada toetust surevalt krahv Bezuhhovilt, kes on Borissi ristiisa. Peale jutuajamist läheb ta oma pojaga krahv Bezuhhovit vaatama. Krahvi majas võtab nad vastu vürst Vassiili, kes pole rõõmus neid nähes. Boriss läheb rääkima Pierrega, et teda Rostovite juurde lõunale kutsuda. Boriss, kes tunneb piinlikust, et tema ema peab inimestelt raha kerjama, ütleb Pierrele, et tema pole Pierrelt ega kavatse temalt kerjamisega end alaldada. Pierre, on avalduse peale rabatud, kuid hakkab kohe Borissi vastu sümpaatiat tundma. Kodus küsib krahvinna Rostova oma mehelt 500 rubla ja annab need pärast Anna Mihhailovnale. XV-XVII Rostovite majas valmistutakse lõunasöögiks. Naised räägivad külalistetoas ja krahv
Antud kaklus päästis Eriku edasistest „ruutu“ kutsumistest, kuna keegi lihtsalt ei söandanud. Aja jooksul Eriku suhted Nõukoguga ja selle liikme Lewenheuseniga järjest halvenesid. Tema laupäev-pühapäevad ulatusid juba õpingute lõpuni ning teda püüti koolist „välja süüa“. Erik aga valitses end ning kaklustesse ei sattunud, samuti vältis ta muid suuremaid probleeme. Ta sõbrunes ka järjest enam oma toanaabrist nohiku Pierrega, kes aitas teda õpingutes ning lõpuks liitus ka temaga protestima kooli korra vastu. Valiti uus Nõukogu esimees, Silverhielm, kes oli veendunud, et Erik on kurjuse kehastus ning ta tuleb koos oma kaaslastega hävitada. Ööd, pärast uue prefekti ja aseprefekti ametisse nimetamist, kutsuti Kloostriööks, mil uued „valitsejad“ õnnistasid sisse oma „alamaid“. Sel korral oli sihikul Erik, kellele taheti pange täis inimese väljaheiteid kaela kallata – see katse luhtus