masinatööstus). Cavour kutsus Prantsusmaa endale appi, et saada Austrialt Põhja- Itaaliat tagasi, vastutasuks pakkus Nizzat ja Savoiat. Itaalia vabatahtlikest moodustati eriüksus "Alpi Kütid", mida juhtis Garibaldi. 24. juunil 1859 võidetigi Solferino lahing ning Prantsusmaa sõlmis Villafranca vaherahu, kus Austra loovutas Lombardia Piemontele. Kesk-Itaalias toimusid ülestõusud, kuna nad tahtsid end liita Piemontega, pärast rahu sõlmimist liidetigi Piemontega Parma, Toscana, Modena jt. Põhja-Saksa Liidust keisririigiks Põhja-Saksa Liit sõlmiti 1867. aastal Preisi eestvõttel, sinna kuulus 19 Saksa riiki ja kolm vabalinna. Erinevalt senisest, oli uus ühendus föderaalriik, kus kõrgeim võimuorgan oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Liidukantsleriks sai Otto von Bismarck - raua ja vere poliitika. Prantsusmaa nägi ohtu idees ühendada Saksamaa föderatiivseks keisririigiks. 1870-1871 toimus Saksa-Prantsuse sõda, kus Prantsusmaa
liiduleping Taani vastu ning puhkes sõda Taani Austria Preisi vahel. 1864 Düppeli lahingus sai Taani lüüa ning millega sisulielt oli see küssa otsustatud ning 1864 okt sõlmiti Viini rahu, millega Taani loovutab ala Austria Preisile, kes omavahel leppisid 1865a kokku, et Preisimaa saab Schleswigi ja Austria Hollsteini. Sõprus Preisi ja Austria vahel oli lühiajaline 1866a sõlmis Biscmarck liidu Sardiinia Piemontega liidu Austria vastu. 1866 tungivad Preisi väed Hollsteini aladele ja okupeerivad selle. See sõda ongi tuntud kui Saksa (ülemvõimu) sõda 1866. Austria sai samal ajal lüüa Itaalia osas ning oli sunnitud loovutama Veneetsia. Samal ajal oli Austrial Saksa liidus toetus: Saksimaa, Hannover ja Hessen -Kassel(?) veel. Otseselt siiski Saksa liit ei sekkunud Preisi Austria konflikti, mis tulenes ka Saksa liidu põhikirjast. Preisimma teostas ka Austria toetajate vastu sõjalise löögi
annaabi.ee 
